Järelmaksutooted meelitavad madalama sissetulekuga inimesi elama üle võimete, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ego kaardi soetanud Ivar (41) lausus, et panga järelmaksuvõimalus tundus ahvatlevana, sest kodu vajas kallist elektroonikat. ?Ego kaardiga tundusid probleemid lahenevat, vajalik kaup sai soetatud,? lausus Ivar. ?Võtsin veel Sampo järelmaksu ning soovitasin ka elukaaslasele järelmaksutoodet. Eelmisel kuul tundusid tagasimakstavad summad päris kopsakad ning panid mõtlema juba kaardist loobumise peale,? ütles ta. Ivari sõnul on kaart õpetanud teda ka rahaga ettevaatlikumalt ümber käima.
Eelmisel aastal ületasid inimeste kulutused sissetulekuid. Selline trend sai alguse 2000. aastal ja jätkub eeldatavasti ka sel aastal. Muret tekitab, et möödunud aastal kasvasid kulutused ühe inimese kohta tunduvalt enam kui netosissetulekud. Vahe katavad tarbimislaenud ja järelmaksud.
2000. aasta sügisel oli 22 protsendil Eesti peredest finantskohustusi, möödunud aasta sügiseks oli see kasvanud 39 protsendini. Järsk hüpe tuli uuringufirma Emor projektijuhi Kaidi Kandla sõnul järelmaksutoodete arvel.
Tema sõnul ei ole ükski avalik uuring seni otseselt käsitlenud ületarbimist. ?Teeme seda juhul, kui keegi tellib,? märkis ta. ?Kõiki huvitavaid asju ei jõua uurida,? lisas ta.
Kandla sõnul on Ego järelmaksukaardi turuletulek 2000. aasta lõpus andnud selgeid märke tarbimise ja kestvuskaupade ostmise hüppelisest kasvust. Praeguseks on kasv pidama jäänud.
Emori uuringust selgub, et eestlaste kavandatud ostud käesoleval aastal ja krediidi kasutamine jääb lõppenud aasta tasemele.
?Statistika näitab, et finantskohustustega peresid on juurde tulnud, kuid summad on muutunud väiksemaks,? ütles Kandla. ?Kohustused jäävad keskmiselt kuni kümne tuhande krooni piiresse,? lisas ta.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini