Aruanne suuna olulisele infole

ostu- ja müügitehingud omanike, töötajate, juhtkonna liikmete ja nende lähikondlastega;renditehingud omanike, töötajate, juhtkonna liikmete, ema-, tütar- ja sidusettevõttega;omanikele, juhtkonna liikmetele ning teistele seotud osapooltele antud laenud.

Lisaks eelpool nimetatud konkreetsetele nõudmistele tuleks lähtuda ka olulisuse printsiibist. Kui ettevõttel on selliseid tehingud seotud osapooltega, mida pole eelpool nimetatud, kuid millel on oluline mõju ettevõtte finantsnäitajatele (nt saadud laenud), siis tuleks ka nende tehingutega seotud info avalikustada.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõuetele tuleb aastaaruandes esitada ka eelmise majandusaasta aruandenäitajad ehk võrdlusandmed, mis annavad aruande kasutajale ülevaate muutustest ja arengutest majandusaastal. Tihti esitatakse võrdlusandmed ainult bilansi ja kasumiaruande kohta, unustades ära lisad, milles toodud informatsiooni kohta tuleb samuti esitada võrdlusandmed.

Aruannet peab kasutajal olema lihtne lugeda ja mõista, seda nii välist kujundust kui ka esitatud informatsiooni silmas pidades. Pahatihti on selgitavad lõigud mõne olulise sündmuse kohta kirjutatud nii keeruliselt, et aruande kasutajal, kellel ei ole ettevõtte kohta täiendavat informatsiooni, on sellest raske aru saada ning ta võib seda ka vääriti tõlgendada. Selliste olukordade vältimiseks võiks aruande nn projektversiooni anda lugeda mõnele ettevõtte igapäevase tegevusega otseselt mitteseotud isikule proovimaks, kas aruandes toodud informatsiooni põhjal on võimalik ettevõttest ülevaadet saada või peaks teksti veel korrigeerima.