Aruanne suuna olulisele infole

Aastaaruande eesmärk on teavitada lugejaid ettevõtte finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning muudest olulistest sündmustest, mis peaksid aruannete kasutajale huvi pakkuma. Kuigi viimase paari aasta jooksul on Eesti ettevõtete aruannete kvaliteet paranenud, esineb neis puudusi.

Sageli võib kohata aruandeid, kus on täpselt lahti kirjutatud mõne tuhande kroonised maksusaldod, ent mitme miljoni krooni eest eraldisi ja potentsiaalseid kohustusi pole avalikustatud ? milliste sündmustega need kohustused seotud on, kui suur võib olla nende mõju ettevõtte finantsseisundile, kui suur on tõenäosus, et need kohustused realiseeruvad? Samuti ei tohi ära unustada neid olulisi sündmusi, mis on toimunud bilansikuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahelisel perioodil.

Oluline informatsioon, mis paljudest aruannetest puudub, on info tehingute kohta seotud osapooltega. Eesti raamatupidamise seaduses ja seda täiendavates juhendites toodud nõuete kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruandes avalikustada järgmised tehingud:

ostu- ja müügitehingud omanike, töötajate, juhtkonna liikmete ja nende lähikondlastega;renditehingud omanike, töötajate, juhtkonna liikmete, ema-, tütar- ja sidusettevõttega;omanikele, juhtkonna liikmetele ning teistele seotud osapooltele antud laenud.

Lisaks eelpool nimetatud konkreetsetele nõudmistele tuleks lähtuda ka olulisuse printsiibist. Kui ettevõttel on selliseid tehingud seotud osapooltega, mida pole eelpool nimetatud, kuid millel on oluline mõju ettevõtte finantsnäitajatele (nt saadud laenud), siis tuleks ka nende tehingutega seotud info avalikustada.

Vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõuetele tuleb aastaaruandes esitada ka eelmise majandusaasta aruandenäitajad ehk võrdlusandmed, mis annavad aruande kasutajale ülevaate muutustest ja arengutest majandusaastal. Tihti esitatakse võrdlusandmed ainult bilansi ja kasumiaruande kohta, unustades ära lisad, milles toodud informatsiooni kohta tuleb samuti esitada võrdlusandmed.

Aruannet peab kasutajal olema lihtne lugeda ja mõista, seda nii välist kujundust kui ka esitatud informatsiooni silmas pidades. Pahatihti on selgitavad lõigud mõne olulise sündmuse kohta kirjutatud nii keeruliselt, et aruande kasutajal, kellel ei ole ettevõtte kohta täiendavat informatsiooni, on sellest raske aru saada ning ta võib seda ka vääriti tõlgendada. Selliste olukordade vältimiseks võiks aruande nn projektversiooni anda lugeda mõnele ettevõtte igapäevase tegevusega otseselt mitteseotud isikule proovimaks, kas aruandes toodud informatsiooni põhjal on võimalik ettevõttest ülevaadet saada või peaks teksti veel korrigeerima.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb jälgida ka seda, et bilansis, kasumiaruandes ja lisades toodud arvnäitajad oleksid omavahel kokkuviidavad.

Sageli tehakse veel viimasel hetkel mõne vara või kohustuse hindamist puudutav parandus ega kontrollita, kas paranduse mõju on kogu aruandes kajastatud. Arvestada tuleb, et parandus võib mõjutada nii bilansis, kasumiaruandes, rahavoo aruandes, omakapitali aruandes kui ka teistes lisades toodud numbreid.

MAREK SUKK

KPMG Estonia juhtiv audiitor

Aastaaruande koostamine on eriline kompetents, mis ei kattu otseselt näiteks pearaamatupidaja ametiks vajaliku kompetentsiga.

Mida keerulisemaks teha raamatupidamise aastaaruandega seonduv regulatsioon, seda enam tuleb teha ettevõtjatel kulutusi selle erilise kompetentsi omamiseks. Kas kõigil ettevõtjatel tekib sellest lisaväärtust?

Analüüsides EV raamatupidamise toimkonna juhendeid, võib jõuda järeldusele, et nõuded avalikustamisele on kohati liiga detailsed, võrreldes näiteks rahvusvaheliste raamatupidamise standarditega, ilma et lisanduks asjatundjale väärtuslikku infot. Teisest küljest on olemasolevad nõuded puudulikud mõnes olulises valdkonnas, mis võiksid olulist lisaväärtust luua, näiteks:

seotud osapoolte olemasolu ja nendega tehtud tehingute avalikustamine;kohustuste klassifitseerimise põhimõtted nende bilansis või bilansiväliselt kajastamise seisukohalt;põhivara realiseerimismaksumuse hindamise põhimõtted;rahavoogude aruande koostamise põhimõtted.

Järeldusi võiks teha kolm:

hea aruande võib koostada ka siis, kui regulatsiooni ei ole;regulatsiooni puudulikkuse korral ei ole millegi alusel hea aruande koostamist nõuda;teatud osal ettevõtjatest võiks lubada lihtsamat aruandlust.