- OMX Baltic0,53%304,26
- OMX Riga−0,22%866,74
- OMX Tallinn0,31%2 005,15
- OMX Vilnius−0,03%1 207,09
- S&P 5000,1%5 892,58
- DOW 30−0,21%42 051,06
- Nasdaq 0,72%19 146,81
- FTSE 1000,07%8 591
- Nikkei 225−0,98%37 755,51
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,08
- OMX Baltic0,53%304,26
- OMX Riga−0,22%866,74
- OMX Tallinn0,31%2 005,15
- OMX Vilnius−0,03%1 207,09
- S&P 5000,1%5 892,58
- DOW 30−0,21%42 051,06
- Nasdaq 0,72%19 146,81
- FTSE 1000,07%8 591
- Nikkei 225−0,98%37 755,51
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võim moondub rahaks Tallinnas
Pärast vestlusi mitmete erakondade esindajatega võib Äripäev väita, et kõik erakonnad Eestis võtavad vastu raha, mis ei kajastu ametlikus aruandluses.
Et näha erakondade tegelikke rahastajaid, tuleb jälgida erakondade rahastamisküsimustega tegelenud poliitikute käekäiku. Pole juhuslik, et 1994. aastast Isamaaliidu rahastamise asju ajanud Heiki Kivimaa sai pärast 1999. aasta kohalikke valimisi Tallinna abilinnapea tooli.
Isamaaliitlastest linnapead Jüri Mõis ja Tõnis Palts kaitsesid erakonna ühe suurrahastaja Endel Sifi huve Bekkeri sadamas. Detsembris kolmikliidu viimasel Tallinna linnavalitsuse istungil suleti terve tänav Sifi huvides. ?See on Tallinna kõige häbiväärsem tänav,? ütles Palts põhjenduseks ajakirjanikele Bekkeri sadama territooriumile juurdepääsu võimaldava tänava sulgemise kohta.
?Otsustasin eelmistel valimistel Isamaaliitu toetada, sest mulle meeldis nende selge arusaam rahvuslusest kui Eesti majanduse ja sotsiaalelu käimapanevast jõust,? ütles Siff Äripäevale jaanuaris. ?Erakonna imago ja teod pole kokku läinud.?
Sifi ütlust mööda pole ta otsustanud, kas annab erakonnale raha ka seekordsetel valimistel. Võimalik, et see on märguanne soovist jääda seekord tahaplaanile.
Neid ettevõtjaid, kes on toetanud kõiki suuremaid erakondi on mitu, ise nimetavad nad seda õlalepatsutuseks Eesti demokraatia arengule. ?Meie soov on, et Eesti poliitiline maastik muutuks tugevamaks, tegemist pole poolehoiuavaldusega maailmavaatele,? vahendas ESSi pressiesindaja Indrek Lindsalu Urmas Sõõrumaa seisukohta.
Reformierakonna esimees peaminister Siim Kallas aga väidab, et ei pea isiklikult õigeks, kui üks ettevõtja toetab kõiki erakondi, sest sellisel juhul ei käituta lähtudes maalimavaatelistest seisukohtadest.
Urmas Sõõrumaa toetab pidevalt enda nimel või ESSi kaudu kõiki erakondi. Osa toetusest on näha ametlikus aruandluses, osa mitte. Ainsana loobusid eelmiste valimiste eel ESSi lahtisest pakkumisest Mõõdukad. Üks põhjus selleks oli asjaolu, et 1999. aastal olid suhted turvafirmade ja kahtlasemate jõustruktuuride vahel veel segased.
Et pärast suurettevõtjate assotsiatsiooni etteotsa valimist oma mainet kõvasti parandanud Sõõrumaa on toetanud kõiki erakondi, on tal samavõrd põhjust oodata vastuteeneid kõigilt erakondadelt.
Kui pärast Keskerakonna ja Reformierakonna liidu võimule tulekut on tugevalt tõstatanud majade haldamise ettevõtte BREM probleemistik, siis ei maksa unustada, et BREMi suurim konkurent on Sõõrumaa omanduses olev Minu Vara.
Et Urmas Sõõrumaal on head suhted nii poliitikute kui ärimeeste seas, on mitmed poliitikud nimetanud teda kui abimeest kontaktide loomisel, eriti arvestatakse Sõõrumaa ja Edgar Savisaare heade suhetega. ?Minu linnapeaks oleku ajal aitasid kontakte Edgar Savisaarega luua Urmas Sõõrumaa ja Einar Vettus,? ütles Jüri Mõis. Vettuse juhitaval TSMil õnnestus Mõisa valitsemise ajal panna Tallinna sadama-alal tehtud tööde eest taskusse ametlikel andmetel 23 miljonit ja Eesti Ekspressi väitel 43 miljonit krooni linna raha.
Hetkel kuum
Tallinna transpordimajandus on tekitanud pideva huvide ristumise, isegi koalitsioonikaaslaste seas.
Nagu kolmikliidu, nii ka kaksikliidu linnavalitsuse abil püüab Reformierakond tuua Tallinna bussiturule SL Bussiliine. Ettevõtet, mille tagant küünitab välja ekspankur Arvo Sarapuu vari. Järva maavanema ametit pidanud ja pankrotistunud Maapangas töötanud Sarapuul näib Reformierakonnas sedavõrd võimu olevat, et tema huve esindavale Priit Vilbale antakse andeks kõik ta patud.
Priit Vilba kinnitas eile, et tunneb Sarapuud isiklikult ja on temaga ka Tallinna transpordikorraldusest rääkinud. ?Tema huvi oleks Tallinna bussitransporti arendada,? ütles Vilba.
Küsimusele, kas Sarapuu huvi bussitranspordi vastu võiks väljenduda SL Bussiliinides, ütles Vilba: ?Võib olla. Mis kujul, seda mina ei tea.?
Eelmises koalitsioonis mõõdukas Ivar Virkus ja selles koalitsioonis keskerakondlane Toomas Vitsut aitavad Tallinna Autobussikoondisel monopoolset seisundit säilitada, neile vastukäivate huvidega on ikka Reformierakond oma SL Bussiliinidega.
Peaaegu iga päev ilmub mõnes päevalehes foto, millel Mõõdukate erakonna liikmed, jalgapalliklubi FC Flora juhtfiguurid Indrek Kannik ja Aivar Pohlak seletavad Mõõdukate linnavalitsuses oldud aja jooksul Lilleküla staadioni jaoks saadad raha kasutamist.
Valimiskampaania pole mitte ainult plakatite plankudele kleepimine, vaid ka võimulolevate parteide valimiste-eelse aasta populistlikud otsused, milleks on vaja kiiresti ja palju raha.
Keskerakond ihus vahepeal plaani tõmmata pisut raha välja Tallinna Soojusest. Eelmisel volikogu istungil pidi arutusele tulema idee vähendada ettevõtte aktsiakapitali 350 mln krooni võrra ja muuta ettevõtte majandusaasta alguse ja lõpu kuupäevi, mis oleks omanikule ehk linnale andud võimaluse võtta kasumit välja kaks korda. Plaan aga arutlusele ei tulnud ja on nüüd väidetavalt maha maetud.
Jaanuaris vastu võetud Tallinna linnaeelarves vähendati raha transpordi dotatsioonideks 50 mln krooni.
Kõik see raha teenib sama eesmärki, mis Tõnis Paltsu poolt ihaletud laenusumma 600 mln krooni ? üheks korraks välja pumbatud raha annaks valimiste-eelsel ajal hoogu Tallinna teedeehitusele. Sama trikki kasutas Keskerakond juba eelmiste kohalike valimiste eel.
Need rahaandjad, kel on võimalus kroonides mõõdetavat kasu võita, ei paista sageli erakondade rahastajatena välja. Kuigi riik ja omavalitsus ning selle kaudu poliitikud on üks suuremaid ehituste tellijaid, pole näha, et ehitusfirmad toetaksid erakondi.
Hoolimata sellest lähevad järjekindlalt Tallinna ehitusrahad Lemminkäineni kätte. Näiteks, nii aastatetaguse Koonderakonna poolt alustatud Tammsaare tee läbimurde kui ka läinud aastal kolmikliidu linnvalitsuse poolt alustatud Tartu maantee läbimurde ehituse puhul.
Äripäeva hinnangul suureneb parteidele ettevõtjatepoolne surve varju jääda võrdeliselt sellega, mida rohkem otsivad ajakirjanikud seoseid ettevõtjate ja erakondade vahel. Mis omakorda vähendab parteide huvi muuta erakonnaseadus karmimaks.
1999. aasta Riigikogu valimiste eel kogusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimehe Toomas Lumani eestvedamisel neli ärimeest, keda Eesti ettevõtjad usaldavad ? Toomas Luman, Aadu Luukas, Hannes Tamjärv ja Jüri Käo ? kokku erakondade rahastamiseks ühiskassa erinevatelt Eesti ettevõtetelt.
?Enne valimisi hakkasid erakonnad pöörduma ettevõtete poole sooviga saada toetust. Et koordineerida tegevust, jõudsime sellisele kokkuleppele,? ütles Aadu Luukas eile.
Luukase ütlust mööda aitasid nad luua silla ettevõtete ja erakondade vahel. Raha said erineval hulgal suuremad Eesti erakonnad, lähtudes neliku poolt väljakujundatud põhimõtetest.
Kuigi Luukas, Luman, Tamjärv ja Käo on Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni juhtfiguurid, ei puutunud Luukase sõnul organisatsioon raha kogumisse ega jagamisse.
Erakonnaseadus ei keelanud tookord ega keela ka praegu erakondadele ühiskassa põhimõttel kogutud raha vastuvõtmist, kuid see peab kajastuma aruandluses. Tookord oleks pidanud ühisraha kajastuma erakondade poolt valimiskomisjonile esitatud aruannetes, millega ka praegu võib tutvuda interneti vahendusel. Ühiskassa kaudu liikunud raha pole erakonnad valimiskomisjonile avalikustanud ja nagu valimiskomisjon on ka Äripäevale öelnud, ei ole neile esitatud andmete õigsus oluline.
?Ma ei välista, et ka seekordsetele valimistel samal põhimõttel toimime, võimalik, et mitte sellisel kujul nagu tookord,? ütles Aadu Luukas, kes ei mäleta enda sõnul, kui palju ühiskassas raha oli ja millised ettevõtted sinna raha andsid.
Kinnitamata andmetel polnud raha andnud ettevõtted tagantjärele raha jagamise põhimõtete osas üksmeelel ja vastuolusid suurendas Eesti Raudtee erastamisel tekkinud ärihuvide lõhenemine.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
“Tuleb lihtsalt küsida ja siis teiste asi on öelda ”ei“”
Ettevõtted peavad arvestama trendiga “Hiina-pluss-üks“
Hea ja halb stsenaarium
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
2,8% aktsiate omanikud loobusid pakkumisest.
Hea ja halb stsenaarium
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele