Reinvesteeringute maht viiekordistus kahe aastaga

Kui 2000. aastal moodustas reinvesteeringute maht välisinvesteeringutest 27, siis 2001 suurenes nende osatähtsus 40 protsendini. Rahandusministeeriumi hinnangul on kahe aastaga viiekordistunud reinvesteeringute kasv suure tõenäosusega seletatav tulumaksumuudatusega.

Majandusanalüüsi osakonna analüütik Kristjan Pungas ütles, et kui 1999. aastal võeti enamik kasumit dividendidena välja, siis 2001. aastal maksid välisosalusega ettevõtted välja vaid neljandiku teenitud kasumist. Lisaks on ostetud üha rohkem kohalikke ettevõtteid, mis on nüüd efektiivselt tööle pandud. Seda peegeldab välisfiliaalide kasumite oluline suurenemine.

Investeerimispanga Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu sõnul on praeguses dünaamiliselt arenevas keskkonnas leidnud paljud välisinvestorid, et on otstarbekam jätta kasum ettevõttesse ja arendada sellega ettevõtet. Eriti praeguse tulumaksuseaduse valguses, mis maksustab jaotatud, mitte ettevõtte teenitud kasumit.

Kõige enam kasvasid möödunud aastal otseinvesteeringuid kaubandusse: 2000. aastaga võrreldes kolm korda. Maripuu sõnul on kaubandus praegu üks hoogsamalt arenevaid sektoreid, viimastel aastatel tulnud välisinvesteeringuid on kaubandusmaastiku suuresti ümber kujundanud.

Ehitus- ja sisustusmaterjalide müüja K-Raua Ace investeeris möödunud aastal ligi miljon krooni ehitusmaterjalide üldosakonna laiendamisse. Kaupluse omaniku KR Kaubanduse ASi juhatuse liikme Karl Lindströmi sõnul on tulumaksuvabastus oluline tegur ettevõttesse investeerimisel. See investeering oleks küll tehtud ka siis, kui tulumaksuvabastust poleks, sest osakonna laiendamine oli hädavajalik.

24 on kasvanud välisinvesteeringute juurdevool töötlevasse tööstusse ja 6 transpordi, laonduse ja side valdkonda.

Arvestades seda, et reinvesteeringute osakaal oli eriti kõrge just aasta teisel poolel, võib Maripuu hinnangul loota, et ka see aasta tuleb edukas. III kvartalis moodustas reinvesteeringute osa 55 ja viimases kvartalis 72 välisinvesteeringutest. ?Kui muud tingimused jäävad samaks, siis võib reinvesteeringute maht sellelt positsioonilt tõenäoliselt tõusta,? ütles Maripuu. Samas oli möödunud aasta siiski pigem erakorraline investeeringute osas. Erastati Tallinna Vesi ning laekus ka raudtee erastamise raha. ?Nende tegurite tõttu ootan selleks aastaks otseste välisinvesteeringute osas siiski mõningast alanemist eelmise aasta tasemelt,? nentis Maripuu.

Mõningase efekti reinvesteerimisele võib anda dividendide maksustamise ühtlustumine järgmisel aastal, millega ka Eesti juriidilistele isikutele makstavad dividendid muutuvad maksustatavaks. Olulisem on Maripuu hinnangul aga Euroopa Liidu poolne surve Eestile praeguse tulumaksuseaduse osas, mis paneb teda tulevikku pigem skeptiliselt suhtuma. ?Hoolimata Kallase-poolsest optimismist ja asjaolust, et otseseid makse Euroopa Liidu poolt ei reguleerita, on poliitiline surve väga tugev eelkõige Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa poolt, kes seda ka kuluaarides väljendanud on. See surve ja sellest tulenev võimalik maksuseaduse muutus võib anda otseinvesteeringutele ? just reinvesteeritud kasumi osas ? keskpikas perspektiivis teatud tagasilöögi.?