Ekspedeerimisteenuse käibemaksustamine

Äripäevas esmaspäeval osutatud muudatus ekspedeerimisteenuse peatsest maksustamisest käibemaksuga (vt. Ekspedeerimisteenus läheb käibemaksu alla) tõstis üles rea küsimusi, mis pakuvad huvi nii teemaga seotuile kui ka laiemale üldsusele, kuivõrd väide muudatuse tagajärgedest oli väga karm.

Esmalt tuleb selgeks teha, mis on maksustamise objekt. Rahandusministeerium kehtestas käibemaksuseaduse alusel mullu detsembris määruse, mille kohaselt loetakse selle aasta juuni lõpuni teenuse ekspordiks ka riikidevahelise kaubaveo korraldamisega seotud kompleksse teenuse osutamist Eestis registreeritud ekspedeerija poolt. Teisisõnu ekspedeerimisteenust, mida osutab Eestis registreeritud ekspediitor. Sama kehtis ka vanas määruses.

Tekib küsimus, mis asi see ekspedeerimisteenus on. Liiati on tegemist teenuste paketiga, mis hõlmab kaht või enamat teenust. Sellele küsimusele ei ole kahjuks seni keegi ammendavat vastust leidnud. Isegi need transiidifirmade esindajad, kellega eelmisel nädalal probleemi käsitlesime, ei suutnud an-da ammendavat vastust. Võõrsõnade leksikon ütleb, et ekspedeerimine on kauba seadmine ärasaatmiseks või laialivedamiseks, ärasaatmine, laialivedamine, kättetoimetamine. Koostöös transiidifirmade esindajatega jõudsime ühe võimaliku variandini ? äärmisel juhul võime ekspedeerimise all rääkida kauba ühest välisriigist teise vedamisel selle laadimisest, lossimisest ja ladustamisest. Samas on kaubaveo korraldamine juba väga laialivalguv mõiste, mida seetõttu ei saa ekspedeerimise mõiste alla koondada.

Kuna ilmselt on aastaid mistahes riikidevahelise kaubaveoga seotud teenuse osutamist loetud ekspedeerimisteenuse hulka, siis alates tänavu juulist teenuse hind tõuseb. Ettevõtjat ei lohuta kuigi palju see, et ta saab maksukohustuslasena sisendkäibemaksu hiljem maha arvata ja mitteresident saab tasutud käibemaksusumma hiljem tagasi. Lisaks tuleb arvestada, et kaubavoo Eestisse meelitamine on raske ülesanne ja kui kaubavoog on mistahes põhjusel mujale suundunud, on selle tagasitoomine juba topeltraske.

Teisalt otsivad nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank taga poolt miljardit (käi-be)maksukrooni, mis peaks hinnanguliselt Eestis lisandunud väärtusena riigieelarvesse laekuma, kuid mis siiski ei laeku. Söandan arvata, et mingi osa summast on ka selle müstilise ?ekspedeerimise? taga.

Ministeeriumi asi on mõista, millal ettevõtja tõtt räägib ja millal on tegu pooltõe või vassimisega. Maksustamise põhimõtete ja praktika vahel tuleb leida kompromiss, kõiki osapooli võrdselt rahuldavat lahendust siin kahjuks pole.

Autor: Marek Uusküla