Oluliseks teguriks on, et Eesti on lähim Euroopa majandusruumis asuv punkt, kust saab toimuda kaubavahetus Venemaaga. Võrreldes Helsingi?Peterburi kaubateega on Eesti hinnatase odavam. Ka Eesti infotehnoloogiline tase areneb Euroopa Liiduga ühinemise ajaks Soomega konkurentsivõimeliseks, ennustas Segerkrantz.
Peamiseks probleemiks pidas Segerkrantz, et piiriületus Eesti ja Venemaa vahel on nõrgal tasemel. Maanteetransport on võrreldes Soomega halvasti arenenud, maantee tollipunktid lähevad umbe. Selle lahendamiseks oleks vaja tuua Eestisse ELi toetust, et välja ehitada piirijaamad.
Pikaajaliselt võidavad Eesti liitumisel ELiga logistikafirmad tänu kasvavale väliskaubandusmahule ja Eesti piiririigi staatusele, märkis logistikafirma ACE Logistics nõukogu esimees Karli Lambot.
ELiga ühinemisel kaotavad logistikafirmad suure osa tollivormistustuludest. Keskmine Eesti logistikafirma saab tollivormistusest 20?40 tuludest, hindas Lambot.
Positiivsena tõi Lambot välja, et kaovad logistikafirmade konkurentsitõkked ühisturu sees, maismaa-, mere- ja õhuvedude turud avanevad. Sellest tulenevalt kallinevad veod autotranspordis ja odavneb õhutransport. Kokkuvõttes peaksid tarbijad võitma, sest turg on avatud ja konkurentsitihe, nentis Lambot.
Autor: ÄP Online