Enne reisi kontrolli passi kehtivust

?Üldkehtivat aegumistähtaega puudutavat reeglit, mis oleks kohustuslik kõigile riikidele, ei ole,? kinnitab Helen Kaljuläte välisministeeriumi pressitalitusest. Kindlasti tuleks uurida enne reisileminekut sihtkohariigi esindusest täpselt järele, millised konkreetsed nõuded seal passi kehtivusajale on, samuti millised on teised tingimused selle riigi külastamiseks, nii ei teki reisil ootamatuid probleeme, lisab Kaljuläte.

Eestis kehtiva korra kohaselt peab pass olema kehtiv kolm kuud peale viisa lõppemist, viisavabaduse puhul võib kehtivusnõudeks olla ka kuus kuud alates reisi algusest, s.o kolmekuuline viisavabaduse aeg ja kolm kuud peale reisi lõppu.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Heiki Kirotari sõnul antakse Eesti viisa passidesse, milles on vähemalt kaks vaba lehekülge ning mis kehtib vähemalt kolm kuud pärast viisa kehtivusaja lõppemist. Juhul kui passi kehtivusaeg on lühem, tuleb endale taotleda uus Eesti pass. Selleks kulub kuni kuu ning maksta tuleb 150 krooni riigilõivu. Passi on võimalik tellida ka kiirkorras, 48 tunniga, kuid sel juhul on riigilõiv 500 kr. ?Kiirpassi saab taotleda ainult Tallinnas, sest uute turvanõuetega passide trükkimine toimub siin,? kinnitab Kirotar.

Uus pass on endiselt sinisekaaneline, kuid turvalisem ja raskemini võltsitav. Isikuandmed on passi siselehel, tekst ja omaniku foto on passi trükitud. Taotlusele tuleb lisada samad dokumendid mis taotluse esitamisel üldkorras.

Isikutunnistuse või Eesti kodaniku passi taotlemisel tuleb esitada taotlus, isikut tõendav dokument või välisriigi reisidokument, värviline foto ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kui uue dokumendi taotlemise põhjuseks on isikuandmete muutumine, tuleb esitada ka õigeid andmeid tõendav dokument.

Esmakordselt passi taotledes tuleb esitada lisaks tavapärastele taotlusdokumentidele ka Eesti kodakondsusesse kuulumist tõendavad dokumendid. Juhul kui inimene on Eesti kodanik sünnilt, tuleb passi taotlemiseks esitada väljavõte perekirjast või originaaldokument, millest nähtub inimese kuulumine Eesti kodakondsusesse või originaaldokument, millest nähtub vähemalt ühe vanema kuulumine Eesti kodakondsusesse ning perekonnaseisudokumendid, mis tõendavad põlvnemist Eesti kodakondsuses olevast vanemast.

Juhul kui inimene sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, tuleb esitada kodakondsustunnistus. Juhul kui kodakondsus on saadud Eesti kodanikuga abiellumisel, abielutunnistus, mis tõendab abiellumist Eesti kodanikuga enne 26.02. 1992. aastal, ja originaaldokument, mis tõendab, et abikaasa kuulus abiellumise hetkel Eesti kodakondsusesse.

Kui passi taotletakse mitmendat korda, ei ole tarvis kodakondsust tõendavaid dokumente esitada. Korduvat passi taotletakse lisaks passi kehtivusaja lõpule ka juhul, kui isikuandmed on muutunud, kui pass on kannetega täitunud, kui pass on muutunud kasutamiskõlbmatuks või kui pass on kadunud, varastatud või hävinud.

Dokument väljastatakse taotlejale allkirja vastu taotlusankeedil märgitud pangakontorist (isikutunnistus) või KMA regionaalosakonnast (pass). Posti teel saab isikutunnistuse või passi taotluse esitada sel juhul, kui passi taotlejale või isikule, kelle eest taotlus esitati, on varem KMA poolt isikut tõendav dokument välja antud või omab ta kehtivat elamisluba.

Taotluse esitamiseks tuleb arvutist välja trükkida ankeet või võtta see lähimast KMA regionaalosakonnast, täidetud ankeet tuleb aga koos kõigi nõutavate dokumentidega (välja arvatud isikut tõendav dokument) kinnises ümbrikus saata aadressil Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Lastekodu 48, 10144 Tallinn, ?TAOTLUS?.