Anton Gobijn on pildistanud David Bowiet, Depeche Mode?i, Bonot, Björki, Clint Eastwoodi, Naomi Campelli. Corbijn on vähemasti sama kuulus kui staarid, keda ta pildistab.
Miks on fotokunstnik oma objektideks valinud just kuulsused? Tema soov on hävitada staaride ikoonilaadne staatus, tuua tähed kättesaamatust ideaalsusest reaalsusesse, fotoraami sisse.
Gorbijni fotod annavad tunnistust fotograafi võimest mõista inimese sisu ja struktuuri, armastada inimese ainulaadsust, aga ka pisut ulatseda. Ooperitäht Luciano Pavarotti kuulub küll kindlasti nende staaride hulka, kes sooviks kaamera ees seismise iga hinna eest tagasi võtta. Kuid nagu näituse pealkirigi ütleb, pole Anton Gorbijni maailmas keegi surematu, kanoniseeritud.
Anton Gorbijn pole fotografeerimist kunagi õppinud, seega pole ka fotokunsti põhitõdedel tema jaoks absoluutsuse kaalu. Tarve on vorminud oma seisukohad, oma fotokoolitarkuse. Maailmamainega portreefotograaf on tunnistanud, et ega ta õigesti pildistada oskagi.
Kulturhusetis näidatakse Anton Gorbijni fotosid 1970. aastate klassikalistest, kontrastsetest, teralistest fotodest uusimate paparatsostiilis libadokumentaalfotodeni välja. Näitusel, senini suurimal Skandinaavias, saab näha ka juba klassikasse kuuluvaid CD-plaatide ümbrisi, tuntud muusikavideoid ning fotoraamatuid.
Autor: Karmen Järvet