Me kõik teame, et Eve Kivi on patune nunn, oskame veatult kaasa laulda laule pistodast ja vaba lapse põgenemisest ning kujutame täpselt ette, kuidas näeb välja sillalt jõkke pudenev hobune. Miks minna kinno vaatama filmi, mida oleme juba tosin korda televiisorist näinud?
Televisiooni tarbimist on uuritud juba üle 60 aasta, lähtudes kahest traditsiooniliselt erinevast vaatepunktist. Telejaamad tahavad teada vaatajate arvu ja koosseisu erinevatel kellaaegadel, sest sellest sõltub teatud ajal eetrisse mineva reklaami hind. Teadlased on sagedamini keskendunud sellele, kuidas televisioon erinevatele vaatajagruppidele mõjub. Kumbki käsitlus ei võimalda paraku selgitada, kuidas televisioon ja selle vaatamine sobivad inimeste igapäevaellu ? kuidas mõjutavad eetrisse antavatest saadetest arusaamist need konkreetsed olukorrad, milles inimesed televisiooni tarbivad. Mida tegelikult tähendab see, mille kohta me ütleme ?televiisori vaatamine??
Reklaamituludest rahastatavad telejaamad tahavad, et reklaamiandjad mõtleksid, et ?televiisori vaatamine? tähendab katkematut vaimustunud tähelepanu helidele ja piltidele, mis telepurgist tulevad. Viimase paarikümne aasta jooksul tehtud etnograafilised uuringud on aga selle väite ümber lükanud, näidates, et fokuseeritud, aktiivne vaatamine moodustab vaid kübeme sellest, mida kutsutakse ?televiisori vaatamiseks?. Televisioon on pelgalt üks väike osa meie kodusest keskkonnast, mis on täis kõikvõimalikke muid ärritajaid ? meiega suhelda tahtvaid inimesi, helisevaid telefone ja uksekellasid ning köögis põhja kõrbeda ähvardavaid toite.
Tuleb tunnistada, et pikk stseen, kus Gabriel ja Agnes mahlakat praekintsu haukavad, on mind enam kui ühel korral motiveerinud pildikasti eest lahkuma ning seadma sammud teise üliolulise mööblitüki, külmkapi juurde. ?Viimse reliikvia? lugu on paljude tublide Eesti televaatajate jaoks alati jäänud ühel või teisel põhjusel poolikuks või meelevaldselt killustatuks. Kinoskäik annab meile võimaluse need killud kokku panna.
Autor: Sten Hansson
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini