Tuuleenergia röövib läänlaste raha

Läänlased võivad sügisest rohelist energiat kasutades lugeda nii kohalikke kui ka üleriigilisi lehti. Eesti Energia ja Saaremaa ettevõtjate ühisprojekt peaks selleks ajaks Virtsus Saksa riigi raha toel püsti panema Eesti esimese nüüdisaegse tuulepargi.

Park toodab tegijate esialgsete arvestuste järgi aastas neli miljonit kWh elektrit. Fortumi hinnangul suudavad Virtsu tuulikud parimal juhul toota kümnendiku Läänemaal tarbitavast elektrienergiast. Keskkonnakaitsjad hõõruvad rõõmust käsi kokku. Kui kümnendik tuleb tuulest, siis jääb selle võrra Narva jõujaamade korstnaisse kütmata põlevkivi. Inimeste keskkonnateadlikkus on kümne aastaga hämmastavalt palju kasvanud. Kommipabereid ja suitsupakke korjatakse prügikastidesse mitte enam viisakusest, vaid soovist hoida keskkonda.

Tarbijad usuvad, et taastuvast allikast elektri tootmine on kasulikum kui põlevkivi pöördumatu kütmine Narva ahjudes. Ainult et keegi peab rohelise lõbu kinni maksma. Praegu maksab Eesti pilootprojekti kinni Läänemaa elektritarbija, sest maakonnas tegutseb iseseisev võrguettevõte. Seadusandja on pannud ligi 20 000 kliendiga võrguettevõtte ja koos monopoolse ettevõttega ühe maakonna ebavõrdsesse olukorda.

Eesti Energia hinnangul toodab praegu üks tuulegeneraator ja kümmekond hüdroelektrijaama umbes 0,1 Eestis tarbitavast elektrist. Selle ostukohustus on Eesti Energiale kaduvväike kohustus.

Väga ligikaudsete arvutuste järgi peab Fortumi klient Läänemaal maksma juurde umbes kaks miljonit krooni aastas. Seda juhul, kui Virtsu tuulepark suudab toota neli miljonit kilovatti ja Fortum peab selle eest maksma pargi omanikele üheksa kümnendikku kodutarbija põhitariifist.

Uhke ja hea on elada tuulisel läänerannikul, aga kui Eesti energeetika saab alternatiivenergia tootmise kogemuse võrra rikkamaks, siis oleks mõistlik, et selle kogemuse rahastavad niisamuti kõik Eesti tarbijad.

Autor: Andrus Karnau