Kontoriarvuti vajab aina rohkem mälu

Äripäeva arvutihinnaindeksi arvuti on jäänud samade parameetritega alates veebruarist, kui tuli suurendada keskmise kontoriarvuti protsessorisagedust ja videomälu. Vähemaga lihtsalt enam eriti ei pakutud ja ka hinnavahe oli juba tühine.

Vaatame, mida siis keskmise arvutiga, millel on ligi 900MHz protsessor, 128MB mälu ja 32MB videomälu, teha annab.

Kõigepealt teeme selgeks, milleks läheb ostetavat arvutit vaja. Igapäevaseks kontoritööks? Sellega saab arvutihinnaindeksi arvuti ilusti hakkama, jõudlust jääb kohati ülegi. Kontoritöö jaoks pole vaja väga kiiret protsessorit, sest teksti- ja tabelitöötlus ei nõua massilist arvutamist. Hoopis rohkem vajab seda graafikatöö. 900MHz protsessor on piisav, 128MB mäluga saab küll kenasti hakkama, kuid kontoripaketid on uuemates versioonides aina aplamad arvuti mälu kasutama ja lähitulevikus võib jälle ette tulla mälu juurdeost.

Graafika osas on kontoriarvuti nõudmised kesisemad. Pole vaja 3D ehk kolmemõõtmelist graafikat töötlevat videokaarti, piisab 2D ehk kahemõõtmelise videopildi töötlejast. Peaasi, et videokaart suudaks tagada kõrge värskendussagedusega pildi, muidu võib ka hea monitori korral värelev pilt silmadele halvasti mõjuda. 20GB kõvaketast on enam kui küll, eriti, kui arvuti asub võrgus. Sel juhul salvestatakse ju enamik andmeid võrgukettale, kus nad on paremini kaitstud. Kontoriarvuti jaoks sobib täiesti mudel, millel paljud funktsioonid on integreeritud: nii on arvuti lihtsamini hooldatav ja odavam. Tavaliselt on emaplaadile ehitatud võrgu-, heli- ja videokaart.

Kui arvuti on mõeldud ka mängimiseks, siis arvutihinnaindeksi konfiguratsiooniga arvutist jääb väheseks. Lisainvesteering tuleks teha korralikku 3D-videokaarti, 128MB mälust võib väheks jääda. Ühegi uue mänguga ei saa läbi CD- või DVD-seadmeta.

Kujunduseks ja graafikatöödeks on aga vaja nii tippklassi protsessorit kui ka mälu, enamasti on siis juba oluline ka kõvaketta kiirus ja lisaseadmetega ühendamine.

Autor: ÄP