Tax-free üleminekuajast loobumine pole veel otsustatud

Tõnisson ütles, et küsimus puudutab läbirääkimistel Euroopa Liiduga maksupeatükki ja on seega rahandusministri valitsusalas. ?Kui viiteaega on võimatu saada, nagu võisin välja lugeda eilsest välisministri avaldusest, siis luban valitsuse liikmena toetada kompensatsiooni maksmist laevaomanikele,? lausus ta. Raha selleks on tema sõnul võimalik küsida ELi struktuurifondidest.

Tõnisson tõdes, et valitsus pole otsust tax-free kaotamisele 6,5 aasta pikkuse üleminekuaja nõudmisest loobumise kohta veel teinud.

Turismifirmade Liidu president Daisy Järva rääkis, et laevaliikluse vähenemisel langeb suurem rõhk rongi- ja bussiliiklusele, mis võib saada turistide Eestisse tulekul pudelikaelaks. Esiteks ei jagu Eesti Raudteel alati vaguneid, teiseks peavad välisturistid Narva piiripunktis tunde ootama.

Järva sõnul ei kuku Eesti turismitööstus tax-free kadumise tõttu veel kokku, kuid tagasilöök on siiski oluline ja mõjutab teisigi majandusharusid. Eriti raskeks läheb tema hinnangul ajal, kui kiirlaevad ei sõida.

Tõnisson tõdes, et 34 protsendi suuruse aktsiapaki omanikuna on riik otsustamisõiguse Eesti Raudteel käest andnud, kuid ta kinnitas, et ühistransport on teede- ja sideministeeriumi kindel prioriteet.

Esimese positivse sammuna ühenduse pidamisel Venemaaga märkis Tõnisson Peipsi laevaliikluse lepingu sõlmimist.

Järva ütles, et ei saanud kohtumisel välisminister Kristiina Ojulandiga üheselt aru, et Eesti kavatseb maksuvaba kaubandusele viiteaja nõudmisest loobuda.

?Minu arust pakkus minister välja ka lühema üleminekuperioodi võimaluse,? selgitas Järva.