Lahkheli kirikute vahel on igikestev?

Tundub, et ristiusu suurimad pühad õhutavad alati uusi vaidlusi rooma katoliikluse ja vene õigeusu ehk esimese Rooma ja kolmanda Rooma vahel. Need ülestõusmispühad ei ole selle poolest erinevad.

Mullu andis Vene patriarh Aleksei oma õnnistuse Saint Danilovi kloostri katoliku tütarlastekoori külaskäigule Moskvasse. Varsti pärast seda suurendas patriarh õigeusklikke esindatust oikumeenilisel palvusel, mille kutsus kokku paavst Johannes Paulus II Assisis 24. jaanuaril. Sellele pidi järgnema Vatikani peakleeriku kardinal Walter Kasperi visiit Moskvasse. Paavsti küllakutsumine Moskvasse, mida Johannes Paulus II südames lootnud on, tundus viimaks olevat käeulatuses.

Tärkav heatahtlikkus lõppes, kui Vatikan teatas plaanist ümber korraldada katoliiklikud struktuurid välismaal, ka Venemaal. Moskva jaoks loodi rooma-katoliku peapiiskopkond, mida juhatab kardinal või peapiiskop. Neli ülejäänud Venemaa apostellikku piirkonda pidi muudetama piiskopkondadeks.

Paavsti pressisekretär nimetas seda üksnes ?tehniliseks muudatuseks?, millel pole midagi tegemist ?usuvahetajate juurdevõitmisega?. Sarnased abinõud võttis küll hiljuti tarvitusele ka Moskva patriarh õigeusklike kogukondade suhtes Berliinis, Viinis ja Brüsselis.

Moskva reaktsioon oli hävitav. Kaluuga peapiiskop Klement ja kiriku välissuhete osakonna aseesimees Borovski teatasid, et ?Vatikani kavandatud tegevus on vastuolus kirikutevaheliste suhete kanooniliste reeglite ja normidega ning seisab tõsise takistusena kahe kiriku vahelise dialoogi arengu ees.? Peagi jäeti ära kardinal Kasperi visiit. Et mitte alla jääda, ühines kaklusega Venemaa välisministeerium. Otsus ?õigeusku kaitsta? suruti duumas läbi ja aset leidsid tänavaprotestid.

Miks on nii, et ajal, kui USA ja Venemaa võivad koostööd alustada, hoiavad katoliiklus ja õigeusk teineteisel jätkuvalt kõrist kinni? Praegune kriis on tegelikult juba mõnda aega tuha all hõõgunud ja nüüd lahvatanud, kuna Moskva patriarhaat kardab, et president Putin kutsub Johannes Paulus II ametlikult Venemaale. Paavst kutsutaks kui Vatikani riigipea, mitte tema vaimuliku ameti pärast.

Patriarhid vajasid kaigast, millega tagasi lüüa kõik Kremli soovid kutse edastamiseks. Õigeusu kiriku juhtkond ei soovi näha seda, et praegune Rooma paavst Venemaale kutsutakse ja tundub ootavat tema asendamist.

Miks? Esiteks seepärast, et järgmine paavst ei ole kindlasti poolakas. On väga ebatõenäoline, et ta oleks ükskõik millisest slaavi rahvusest. Teiseks ei toetata järgmist paavsti algselt sellise tohutu moraalse autoriteediga, nagu Johannes Paulus II on üle maailma saavutanud, ja seega saab patriarh tema kõrval olla võrdsematel tingimustel.

Õigeusu patriarhaadi terav reaktsioon Püha Tooli tegevusele peegeldab vene õigeusu kiriku juhtimise ja seaduslikkuse jätkuvat kriisi, kus lahing käib ilmselgelt Aleksei II õigusjärgluse pärast. Pärast peaaegu sajandipikkust rõhumist püüab õigeusu kirik leida oma rolli Venemaa postkommunistlikus ühiskonnas ja leiab, et on keeruline võistelda kärmemate ja enesekindlamate kirikutega.

Pealegi, kuigi patriarh Aleksei II on noorem kui Johannes Paulus II, on ta astunud oma ?patriarhisügisesse?. Kurb, kuid kahe kiriku leppimine ei saa tõenäoliselt hoogu sisse enne, kui kaks uut liidrit hakkavad oma usklikke juhtima.

© Project Syndicate

Autor: Aleksei Bukalov