Karmistuv tollitöö häirib

Mõisted kollane ja punane koridor on ilmselt kogeda jõudnud kõik importijad ? esimene on lisadokumentide täiendavaks kontrolliks ja teine kauba füüsiline läbivaatus. Sattumine tolli musta nimekirja on aga ettevõtete hirm, sest usaldusväärse partneri staatuse taastamine võtab kaua aega.

Kaubandusettevõtete hinnangul jääb tollil vahel puudu mõistuspärasest suhtumisest. Kuigi kurioosumite aeg on jäänud mõne aasta taha, tekitab kaupmeestes enim arusaamatust dokumentide nõudmine, mida mujal maades ei küsita, ja tavaliselt probleemideta liikunud kaubapartii äkiline kinnijätmine sellele vale hinda ette heites. Vastuollu minek tolli indikatiivhindadega ei puuduta ainult selliseid kõikuva hinnaga nn börsitooteid, nagu värske kala, kohv ja suhkur, vaid ka puuvilju või kodumasina tolmukotte, kus toll võib kahtlustada maksupettust. Viimasel ajal on tollis asi venima hakanud, kurdavad ettevõtted.

Erinevatele tolli-juhtumitele osutanud ettevõtetest ei soovi mitmed oma nime mainimist, tegu on rohkem väiksemate firmadega. Praeguseks on paljudki hakanud kasutama tollimaaklerite teenuseid, sest ilma on ettevõtetel pea võimatu hakkama saada.

Aljaste tõi tollis tekkinud kauba hinna-segaduse näiteks odavad Poola õunad. Enamasti tulevad Eestisse õunad Prantsusmaalt ja Hispaaniast, nende põhjal oli toll arvutanud ka keskmise hinna, mis oli kõrgem kui mõne aja eest müüki tulnud Pool õuntel. ?Poola õuntega auto läks kohe kollasesse koridori,? ütles Aljaste. Koorma kättesaamiseks oli ettevõttel vaja pangast võtta ülekantud arvete koopiad ja need tollile esitada.

Äripäev tolliametist reedel kauba keskmise hinna kujunemise kohta kommentaari ei saanud, sest vastavad spetsialistid viibisid koolitusel. Küll selgitas oma haldusalas toimuvat veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse juht Vladimir Razumovski.

Tema sõnul nõutakse Eesti piiril loomsete toodete puhul veterinaarsertifikaati ? selle annavad eksportmaa järelevalveorganid ja seal peavad olema täidetud kõik kehtestatud tingimused. Probleemid tollidokumentidega tekkivad aga sellest erinevusest, et Euroopa Liidus puudub piirikontroll ja kaubad liiguvad vabalt.

Samuti viitas Razumovski asjaolule, et kaupade sisseveol Eestisse ei vaadelda Euroopa Liitu tervikuna, vaid riigiti eraldi: ?Tingimused on seatud toote päritoluriigi järgi, euroliidus riigid ise nii teha ei saa.?

Razumovski pakkus, et ettevõtted võiksid dokumente ülevaatamiseks ette faksida. Samuti osutas ta vigadele, mida pole enam võimalik piiril parandada ? veotingimuste rikkumisele.

Võimalikke kauba hinnakõikumisi kommenteerides ütles Razumovski, et kui hind jääb alla tolli indikatiivhinna, siis peab ettevõte tõestama, et suutis nii odavalt osta.

?Must nimekiri on olemas,? ütles Razumovski. ?Arvuti näitab inspektorile piiril, mis ohud võivad ühe või teise asjaga kaasneda.? Ta lisas, et nimekirjas on riigid, mille suhtes on kohaldatud piiranguid, lisaks tootjafirmad, kellega on probleeme olnud. Ka on jäädvustatud vedajad, kes on rikkunud seadust, püüdes tuua üle piiri aegunud või valesti markeeritud kaupa.