Aafrikal tasub jäljendada Euroopa Liitu

Milline kujutluspilt tekib, kui me räägime Aafrikast? Paljud kujutlevad vaesusest, sõjast, meeleheitest, korruptsioonist ja ebaõnnestumistest hävitatud maailmajagu. Ükskõik kui mugav see poleks, ei tasu Aafrikast mõelda kui majanduslikust, poliitilisest või kultuurilisest tervikust. Erinevused Aafrika riikide vahel on suured.

Otsides lahendusi Aafrika ees seisvatele majandusprobleemidele, on tunduvalt mõistlikum mõelda selle erinevatele piirkondadele. Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) on näidanud nii head tahet kui ka võimet tõsta võitlusvaimu sekkumisel regionaalsetesse konfliktidesse nagu seda oli kohutav kodusõda Sierra Leones. Vähem suurejooneliselt, kuid pikemas perspektiivis ehk palju tähtsamana teeb ECOWAS eeltööd regionaalsele majandusintegratsioonile koos ühisrahaga. Lõuna-Aafrikas läheb Lõuna-Aafrika Arenguühendus pärast nõrka algust edasi ühisprojektidega, mille keskmes on transpordi infrastruktuur, Aafrika-sisese kaubanduse tõbi. Ida-Aafrika riigid tõstavad samuti esile integratsiooniprojekte ja paistavad olevat õppinud piirkonna varasematest vigadest, mis tulenesid kiirustavalt üles ehitatud ebasobivatest ja ülearu ambitsioonikatest struktuuridest.

Euroopa Liit loodi ühiste väärtuste ja ühiste eesmärkide alusel. See sai alguse, kui suurem osa Euroopa riikidest pärast II maailmasõda ülesehitustööga tegeles. Aafrika regionaalne integratsioon seisab nüüd vastamisi sarnase majandusliku sundusega. Ka see peab üles ehitatama pigem ühistele väärtustele kui geograafilise piiritluse ähmastele aimustele.

Kui 1963. a loodi Aafrika Ühtsuse Organisatsioon, uue nimega Aafrika Ühendus, seadis see endale võimatult kõrged eesmärgid ega arvestanud asjaolu, et rühmitused nagu EL alustavad edasiliikumist väikeste, praktiliste sammudega.

Paralleel Euroopa integratsiooniga on silmatorkav. Euroopa ühendus tekkis soovist lõpetada konfliktid maailmajaos. Mis puutub ELi liikmesriikidesse, on see eesmärk saavutatud. Tänapäeval on paljud Aafrika riigid konfliktidest laastatud ja nii nagu EL muudab sõjad selle liikmesriikide vahel ülearuseks, peaks praktiline regionaalne integratsioon Aafrikas saavutama sama eesmärgi. Siin näitab teed ECOWAS.

Ühised väärtused ja samal arvamusel olemine ei põhjusta ilmtingimata uute poliitiliste majandusüksuste loomist. Muidugi võidakse regionaalse koostöö eesmärgid moonutada, kui strateegiate kujundamisel lastakse domineerida tühjal poliitilisel retoorikal. Ülekuumenenud oraatorlus on kahjustanud paljusid Aafrika initsiatiive ja kahjuks aitavad suuremad tööstusmaad ning rahvusvahelised organisatsioonid sellele tihti kaasa, toetades suusõnal plaane, mida neil praktikas pole kavas toetada. Tuleb muuta Aafrika tajumist ühtse masendava massina, mis takistab nii investoreid ja rahvusvahelist ühiskondlikku arvamust toetust pakkumast. See tähendab informatsiooni, veelgi enam, see kutsub sama küpsele, neutraalsele ja kiretule analüüsile, mida näiteks OECD pakub oma liikmesriikidele. Uus projekt ?Aafrika majanduslikud väljavaated? (AEO) baseerub OECD mudelil ja analüüsib 22 riigi võrdlevaid väljavaateid.

Aafrika strateegilisi algatusi nagu võlgade vähendamine, tulemuslikud investeeringud sise- ja välismaal ning OECD riikide avamine Aafrika toodetele saab toetada üksnes siis, kui majandusefekt on selgelt määratletud. Suurenenud osalus maailmamajanduses, mis tuleneks väiksematest kaubanduspiirangutest, on siiski võimalik üksnes juhul, kui Aafrika regionaalseid institutsioone tugevdatakse.

Euroopa kogemus näitab, et kokkulepped, mis toetuvad ühistele väärtustele, nende tähelepanelik ülevaatamine ja selgelt määratud realistlikud eesmärgid võivad luua aluse üha paremaks muutuvale majandusele. Regionaalsed koostööprojektid on praegu Aafrika suurimaks lootuseks sellise infrastruktuuri loomisel, mida Aafrika majandus vajab.

© Project Syndicate