• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 16.04.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Litsentsilepinguga teenib tugeva kaubamärgi arvelt täiendavat tulu

Kuna üht liiki toote turg on piiratud ning uue tootmisüksuse käivitamine käib Eesti ettevõtjatel ülejõu, tasub kaaluda sama kaubamärgi alla erinevate toodete koondamist. Näiteks tugevat kaubamärki omav maiustustetootja võiks teenida täiendavat tulu teiste toiduainete, miks mitte ka muude toodete müügi arvelt, kui need märgi kontseptsiooniga kokku sobivad (märgi kontseptsiooni saab loomulikult laiendada).
Uue tootmisüksuse ostmise asemel on tunduvalt mõttekam anda oma kaubamärgi kasutamise õigus lepinguga teisele ettevõtjale (tootjale). Sellega väldib kaubamärgi omanik tootmise laiendamisega seonduvaid riske ning teenib täiendavat tulu sisuliselt kulutusi tegemata. Tootja aga teenib täiendavat tulu suurenenud läbimüügi ning kõrgema müügihinna arvelt. Kuigi Eestis on see veel vähe levinud, on see mujal maailmas väga populaarne.
Välismaalt on parimateks näideteks Nike ja Adidas, kes põhitoodetelt üle läinud esmalt spordivahendite tootmisele (mängupallid), siis juba sportliku eluviisiga seotud muude toodete, nt kotid, kellad, elektroonika, parfüümid, hügieenivahendid, jne.
Litsentsilepinguga annab kaubamärgi omanik teisele isikule õiguse oma kaubamärki kasutada, ning teine isik kohustub kinni pidama kaubamärgi kasutamise tingimustest, ning maksma kaubamärgi omanikule tasu. Litsentsileping avab tugeva kaubamärgi omaniku ees täiendavad võimalused kaubamärgi arvelt tulu teenida.
Kuna tuntud kaubamärk ning selle maine on ettevõtte suurim vara, siis on juriidiliselt korrektse lepingu sõlmimine ülimalt tähtis. Korraliku lepingu ning ettevaatlikult valitud lepingupartnerite korral on riskid aga pea olematud.
Kaubamärgi litsentsilepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et kaubamärgiõigus tekib kaubamärgi registreerimisega Kaubamärgiregistris, kusjuures kaubamärgi omanikul on ainuõigus kaubamärki kasutada üksnes kaupadel, millel kasutamiseks on kaubamärk registreeritud. Kaubamärgilitsentsi saab anda vaid selliste kaupade või teenustega seoses, millel kaubamärk on registreeritud.
Kaubamärgi litsentsilepingus tuleb täpselt määratleda kaubamärgi kasutamise tingimused ja kord ? milline on kaubamärgi täpne kujundus (värvid, suurus, paigutus) ning millisel tootel kaubamärki tohib kasutada. Kindlasti tuleb esitada toote kirjeldus ning selle kvaliteedinõuded, sest ebakvaliteetse kauba müümine kahjustab otseselt kaubamärgi mainet ning võib eemale peletada ka kaubamärgi omaniku enda toote ostjad.
Kaubamärgi omanik peab kaubamärgi kasutamist jälgima ning teostama kvaliteedikontrolli. Litsentsileping peab sisaldama sätteid kasutamistingimuste rikkumise eest kehtestatavatele sanktsioonidele, millest tüüpilistemateks on kaubamärgi kasutamisõiguse peatamine või lepingu ennetähtaegne lõpetamine. Karmid sanktsioonid on õigustatud, kuna rikkumise tagajärjed võivad olla fataalsed kaubamärgi mainele.
Kaubamärgi omanik võib anda kaubamärgi kasutamiseks lihtlitsentsi või ainulitsentsi. Esimesel juhul võib kaubamärgi omanik anda kaubamärgi kasutamise õiguse samadel kaupadel ka teistele isikutele, ainulitsentsi puhul kohustub kaubamärgi omanik teistele isikutele litsentsi mitte andma. Loomulikult on ainulitsentsi väärtus litsentsi saaja jaoks suurem kui lihtlitsentsil. Kaubamärgi omanik aga on üldjuhul huvitatud lihtlitsentsi andmisest.
Iga litsentsileping peab sisaldama lepingu kehtivusaega, mis võib olla määratud kindla tähtajaga. Litsentsilepingu võib sõlmida ka lühemaks prooviperioodiks, mis koostöö laabumise korral pikeneb automaatselt.
Iga litsentsileping peab sisaldama litsentsitasu määra, selle arvestamise korda ning selle tasumise tingimusi. Litsentsitasu võib olla määratud tükitasuna toote läbimüügi pealt, protsendina toote müügihinnast, või ka ühekordne maksena. Kõiki litsentsitasu liike võib omavahel kombineerida, näiteks võib leping ette näha, et lepingu sõlmimisel maksab kaubamärgi kasutaja kaubamärgi omanikule kindla summa, millele lisandub perioodiliselt makstav tasu toote läbimüügilt. Leping peab ette nägema litsentsitasu maksmise tähtajad ning tasumise korra, samuti aruandluse korra ning tagajärjed litsentsitasu mittemaksmise korral. Levinud sanktsiooniks litsentsitasu mitte maksmise eest on ainulitsentsi muutumine lihtlitsentsiks.
Kuna litsentsitasu suurus ei sõltu absoluutselt sellest, millised on investeeringud kaubamärki, ei pea ka kartma, et kaubamärgi kasutamise tasu suuruse määramine saab läbirääkimiste komistuskiviks seetõttu, et kaubamärgi omanikul ning selle tulevane kasutajal on ?brändi loomisse tehtud investeeringutest erinev arusaam.? Kaubamärgi väärtus ja maine pole objektiivselt võttes üldse seotud, kuna suured kulutused kaubamärgi arendamisse ei taga veel selle väärtuslikkust. Samuti ei sõltu kaubamärgi reklaamikulud sellest, kas kaubamärki kasutatakse ühel tootel või paljudel toodetel. Kaubamärgi litsentsitasu suuruse määrab paraku nagunii hoopis kaubamärki kasutada sooviva ettevõtja majandusnäitajad.
Autor: Mart- Enn Koppel

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele