Lätlaste naftapumpamine tooks Eestile keskkonnaohud

Akadeemik Anto Raukase väitel oleme praegu keskkonnakaitseliselt väga soodsas asukohas, Soome lahes kulgevad hoovused läänest itta Venemaa suunas ja

sealt ringiga piki Soome rannikut tagasi. Naftaga võidakse kõik ära rikkuda, sest hoovused kulgevad Leedust ja Lätist just Eesti suunas, tuues kaasa võimaliku saaste.

'Leedus võib täheldada kuni 20 naftaleiukohta, osa neist merepõhjas Lätiga piirneval alal,' rääkis Raukas. 'Sellepärast ei olegi Leedu-Läti merepiir veel

paika pandud ja on endiselt suur tüliõun.'

Perspektiivsed naftaleiukohad jävad akadeemiku hinnagul Eesti piiridest valdavalt välja, Läti ja Leedu valdustesse ning seetõttu ei tasu meil lätlastega kaasa joosta.

Naftat on kogunenud Läänemere nõkku, seda võib akadeemiku väitel leida leida Hiiumaast läänes nn Balti sünekliisi piires.

Viimase põhjapiir kulgeb üle Lõuna-Saaremaa, idapiir piki 24 kraadi meridiaani, lõunapiir aga ulatub Kirde-Poolasse.

Suur osa sellest rohkem kui 600 km pikkusest ja 200 km laiusest sünekliisist asub Läänemere nõos, kuid ulatub osaliselt ka maismaale, kus nii Lätil kui ka Leedul on oma naftamaardlad juba leitud. Naftat sisaldav ala ulatub Gotlandi lähistelt Kaliningradini.

Lätlased sõlmisid ajalehe Biznes Baltija teatel mõned nädalad tagasi kokkuleppe naftaluureks Norra firmaga TGS Nopec. Leedulased on üle miljoni kuupmeetri

naftat juba välja pumbanud.

Eesti naftauuringute ajalugu ulatub teadaolevalt 1905. aastani, mil Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel saadi naftalaadset vedelikku.

Nafta otsingud jätkusid seal vaheaegadega kuni 1924. aastani.