Dow? teooria eristab kolme trendi

Charles Dow, kes lõi tööstusliku keskmise indeksi, mida tänapäeval tuntakse kui Dow Jonesi tööstuslikku keskmist, oli ise tagasihoidlik mees ja keeldus kirjutamast raamatut oma teooriast aktsiaturgude kohta. Tema hea sõber S. A. Nelson kogus aga tema 1899.?1902. aastal Wall Street Jour-nalis avaldatud artiklid kokku ja avaldas need raamatuna ?The ABC of Stock Speculations? (?Aktsiaspekulatsioonide ABC?). Pärast Dow? surma arendas teooriat edasi William P. Hammilton ja veelgi hiljem ka Robert Rhea.

Huvitav on Dow? teooria juures asjaolu, et algselt ei olnud see üldsegi mõeldud aktsiahindade prognoosimiseks, vaid selleks, et kasutada aktsiaturgude trende majanduse üldise olukorra baromeetrina.

Dow? teoorias eristatakse kolme trenditüüpi: põhitrend, teisene trend ja väike trend.

Põhitrend kestab tavaliselt üle aasta (võib kesta ka mitu aastat) ja vastavalt sellele, kas trend on langev või tõusev, kutsutakse seda karuturuks või pullituruks.

Põhitrendi määramiseks kasutatakse tippude ja põhjade analüüsi. Turg on tõusev (pulliturg) siis, kui uued tipud (põhjad) on kõrgemal eelmisest tipust (põhjast). Langeva turu (karuturu) korral on olukord vastupidine, ehk iga järgmine tipp (põhi) on eelmisest madalam. Juhul kui trend on identifitseeritav, kestab ta kuni vastupidise signaalini.

Teisesed trendid kestavad ühest kuust kuni kolme kuuni ning korrigeerivad vastassuunaliselt liikudes põhitrendi.

Lisaks põhi- ja teisesele trendile eristab teooria ka väikest trendi, mis kestab ühest päevast kuni kolme nädalani.

Väikest trendi peetakse investeerimisotsuste langetamise seisukohalt ebaoluliseks, sest aktsiate hinnad on lühiajaliselt manipuleeritavad, põhitrendi ja teisese trendi korral aga need seda ei ole.