Kaubaveod raudteel kasvasid kolm protsenti

Eesti Raudtee enda veomahuks kujunes 7,6 mln tonni ja kaubaveooperaatoril Link-Oil 2,6 mln tonni. Kui Eesti Raudtee veomahud jäid eelmise aastaga võrreldes samasuuruseks (-1,3%), siis Link-Oili veomahud kasvasid ligi 17%.

8,6 mln tonni ehk ligi 85% moodustasid transiitveod, mis suurenesid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20%. Kohalike vedude osakaal langes 19,4%-lt 9,5%-ni, olles kokku 1 mln tonni. 0,5 mln tonni veomahust andsid importveod ja 0,1 mln tonni eksportveod.

Naftasaadusi veeti I kvartalis 7,1 mln tonni e 70% kogu veomahust. Võrreldes 2001. aasta I kvartaliga oli see ligi 1,2 mln tonni rohkem (kasv 19,3%). Kasv tulenes tumedate naftasaaduste (masuut, toorõlid ja -nafta) vedude suurenemisest 1,4 mln tonni.

Väetiste vedu suurenes võrreldes eelmise aastaga 51%, ulatudes 0,96 mln tonnini. Oluliselt suurenes teraviljatransiit - veomaht I kvartalis oli 0,36 mln tonni e 6,5 korda suurem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Samuti tuleb märkida, et erinevalt varasematest aastatest on teraviljatransiidi suund idast-läände. Kivisütt veeti I kvartalis sama palju kui eelmiselgi aastal - 0,15 mln tonni.

Põlevkiviveod vähenesid I kvartalis vastavalt prognoositule ja ulatusid 0,8 mln tonnini e -58%. Puitu veeti I kvartalis kokku 0,28 mln tonni, jäädes eelmise aasta samale perioodile alla 18%. Languse tingis eelkõige transiidi ja kohaliku veo vähenemine. Puiduimport jäi eelmise aastaga samale tasemele.

Kaubaveo müügieelarveks oli I kvartalis planeeritud Eesti Raudteele 7,24 mln tonni ja Link-Oilile 2,63 mln tonni e kokku 9,86 mln tonni kaupa. Eelarve täitumuseks kujunes 103,3% e tegelik maht ületas prognoose 0,32 mln tonniga. Sealjuures ületasid Eesti Raudtee veod eelarvet 4,8%-ga e 0,35 mln tonniga ja Link-Oili veod jäid 1%-ga oodatule alla.

Suurima panuse eelarve täitmisele andsid naftasaadused ja teravili, mis ületasid planeeritud mahtu vastavalt 0,63 (+16%) ja 0,31 mln tonni (8 korda). Teraviljavedude selline täitumus tulenes eelkõige vedude prognoosimatusest - veod ei oma stabiilset iseloomu. Naftasaaduste veole mõjus positiivselt nii situatsioon maailmaturul kui eksporditariifide alanemine, mis kõik soodustasid Venemaa tootjate eksporti.

Kõige suurema alatäitumusega e 4,6 korda (0,15 mln tonni 0,7 mln tonni asemel) prognoositust vähem veeti kivisütt.