Fiat Stilo ? kaks autot, üks nimi

Viieukseline Fiat Stilo on tüüpiline minimahtuniversaali meenutav pereauto, millega vaikselt koos naise, laste ja kottide-kompsudega muretult punktist A punkti B kulgeda. Kolmeukseline seevastu on märksa ?kurjem? sõiduk: jäigema vedrustuse, madalama kere, madalamal asuvate istmete ja sportlikuma välimusega sobib ta pigem üksikule linnainimesele igapäevaseks töölkäimiseks.

Tõepoolest, juba väline erinevus kahe Stilo puhul on täiesti märgatav. Nende eelkäijate Bravo ja Brava puhul on erinevusi märksa vähem, ehkki nimi teeb täpse vahe sisse, kumb on kumb. Kerge see küll ei ole, sest kui just ise juhuslikult ühte neist ei oma, on üsna raske meeles pidada, et kolmeukseline lõpeb o- ja viieukseline a-tähega. Kui üks neist kahest tänaval vastu tuleb, ei ole esiosa järgi üldse võimalik vahet teha, kummaga on tegemist. Rääkimata äravahetamiseni sarnasest Mareast, mis vaid kitsukese radiaatorivõre poolest Bravo/Brava esiotsast erineb.

Stilodel aga juba teeb vahet. Kolmeukselise auto esimese põrkeraua mustad õhuvõtuavad toovad esile kaks kapotilt alla välja ulatuvat joont, mis jätavad mulje, nagu oleks Stilole kängururauad külge poogitud. Viieukselise põrkeraua ühtlane alaserv jätab hoopis tagasihoidlikuma, et mitte öelda igavama mulje. Kuid see pole veel kõik. Ka autode küljejoon on sootuks erinev: kolmeukselisel joonistab küljejoon tagant ette jooksva ühtlase külgkaare, viieukselisel aga ringjoone ümber auto. Kui autosid tagant takseerida, siis muutub pilt veelgi. Seal pole neil kahel enam midagi ühist (nagu ka Bravol ja Braval). Kolmeukselise tagatuled moodustavad tagumise põrkerauaga ühtse terviku, mille sisse peitunud tagaluuk asub mitu sentimeetrit sügavamal. Viieukselise tagaots on märksa klassikalisem, et mitte juba teistkordselt öelda ? igavam. Eks ta nii kipubki olema, et kolmeukseline on isikupärasem ja huvitavam, viieukseline oluliselt klassikalisem sõiduriist. Autode salongid teineteisest üldjoontes ei erine, küll aga laskub kolmeukselise iste märksa madalamale kui viieukselisel. Igati kiiduväärt omadus on Stilode puhul see, et esiistmete kõrguseid ja rooli kõrgust/sügavust saab reguleerida kõikidel mudelitel, mistõttu ei ole mugava sõiduasendi leidmine kellelegi probleemiks (kui muidugi viieukselise kõrge vaatega ära harjuda). ?Kangema? varustusega viieukselisel saab ka tagaistmeid ette-taha nihutada, odavamale versioonile saab selle võimaluse lisaraha eest. Mis puutub varustustasemesse, siis see ongi Stilo juures peateema ning eripära, mis peale omanäolise disaini auto stiilset nime õigustab (Stilo ? itaalia keeles stiil). Auto on saadaval kahes varustusastmes: Active ja Dynamic. Esimene on nn odavam versioon, mis kolmeukselisena ja 1,2-liitrise mootoriga maksab 185 000 krooni. 1,6-liitrise mootoriga sama versioon maksab 200 000 krooni (sümpaatne on Fiati maaletoojate otsus nimetada asju õigete nimedega ? auto ei maksagi 199 999 krooni!). Selle raha eest saab aga asju, mis väikese keskklassi autodel harva stardipaketti kuuluvad: veojõukontroll ASR, rääkimata ABS-piduritest koos EBD koormusregulaatoriga, elektriline ja kiirustundlik dualdrive roolivõimendi, pardakompuuter koos piirkiiruse alarmiga, kiirustundlik audiosüsteem jne. Dynamic-varustusega kolmeukseline on 19 000 krooni kallim, lisaraha jaguneb ära konditsioneeri, keskluku nuppudega võtme, erinevate laegaste ja käetugede vahel (koos konditsio-neeriga saab kaasa ka jahutusega laeka armatuuris). 1,8-liitrise mootoriga kaasneb ka stabiilsuskontroll ESP (mida arusaamatutel põhjustel ei ole võimalik erinevalt ASRst välja lülitada), rahaliselt väljendudes teeb see 9000 lisakrooni. Seega, kõige tipmise (bensiinimootoriga) kolmeukselise Stilo baashinnaks on 228 000 krooni.

Viieukselise hinnad algavad 192 000 kroonist (1,2-liitrine mootor) ja tõusevad samade suurusjärkude kaupa kuni 235 000 kroonini. Lühidalt öeldes: üks tagauks maksab 3500 krooni, ehk viieukseline on kolmeukselisest 7000 krooni võrra kallim.

Stilo on saadaval ka diiselmootoriga (1,9-liitrine, 115 hj turbo). Nagu arvata võib, ei ole selle mootoriga autode hinnad võrreldavad bensiinimootoritega, sest kõige odavam diisel ehk kolmeukseline Active-varustusega Stilo maksab 230 000 krooni. Viieukseline Dynamic aga juba 256 000 krooni. Samas, kui võrrelda mootorite tehnilisi andmeid, siis diiselmootori oluliselt parem pöördemoment ja tõsiasi, et 1,8-liitrine bensiinimootor pole just Fiati õnnestunuim tehnikasaavutus, siis on ta vaatamata kasinamatele hobujõududele 1,8-liitrise bensiinimootoriga igati võrrreldav, kui mitte isegi tegusam. Mootorite hinnavahe on 21 000 krooni, mille praegusi kütusehindasid ja keskmise kulu erinevusi arvestades teenib tasa 70 000 kilomeetriga. Kui kehva kütuse otsa ei satu, siis liisinguperioodi lõpuks ongi tavakasutajal hinnavahe tagasi teenitud. Proovisõidul diiselmootorit paraku proovida ei õnnestunud, küll aga nii kolme- kui ka viieukselist Stilot, esimesel kapoti all 1,6- ja teisel 1,8-liitrine mootor. Ja üllataval kombel mingit arusaadavat vahet kahe jõuallika vahel märgata ei ole. Eks oma osa on siin ka kolmeukselise pisut kergemal kerel (ca 100 kg). Mõlemad kiirendavad igati kepsakalt ja midagi tuntavat 9000 krooni eest (1,6- ja 1,8-liitriste hinnavahe) kapoti alt küll ei leia. Ehk vaid 1,8-liitrise pisut parem pöördemoment, mis võimaldab hädapärast ka viienda käiguga maanteel möödasõitu sooritada, 1,6-liitrisel on selleks manöövriks neljas käik vältimatu. Keskmine kütusekulu erineb aga üle liitri 100 km kohta ja seda mõistagi 1,6-liitrise kasuks.

Kui kolmeukselise ja viieukselise sõiduomadusi võrrelda, siis on kolmeukselise roolis märksa kindlam tunne. Auto on tänu jäigemale vedrustusele ja madalamale kerele märksa konkreetsem ja kurvilisel teel võib juba pisut sportlikumat sõidustiili harrastada. Viieukselisega ei julge selle peale mõeldagi. Mis auto juures häirib, on liiga kerge gaasipedaal, mis igale teeaugule jõnksuga reageerib ja millega peab jalga kramplikult ühes asendis hoidma. Pikema otsa puhul on see üsna väsitav.

Kiirustundlik rool on maanteesõidul piisavalt jäik ja sirgel lõigul võib vabalt käed roolilt lahti lasta, auto läheb ikka otse. Sellele vaatamata tahab Stilo rool pisut harjumist. Seda eriti väiksema kiirusega kurvilisel teel sõites. Rool on pisut liiga tundlik, auto reageerib igale pisemalegi juhi liigutusele ning libedaga sõites piisab ühest liigsest jõnksatusest kurvis, kui auto võib juhitavuse kaotada.

Elektrilise roolivõimendi city-asendisse lülitades muutub rool ülikergeks. Võimalus parklas rooli ühe näpuga sinna-tänna keerutada on eriti naisterahvastele kahtlemata meeltmööda omadus. Õnneks on tegemist kiirustundliku võimendiga, mis ei sunni linnasõidul kramplikult rooli otse hoidma, kui kogu kaadervärgiga ära harjuda, ei pane eripära enam tähelegi.