Teisipäeval toimus kõnealuse elurajooni detailplaneeringu avalik arutamine Pirita linnaosa valitsuses, nüüd peab plaani kinnitama veel Tallinna linnavolikogu ning ehitustegevus võib alata.
Elamuid soovivad jõe ürgorgu Pirita jõekääru ehitada seal maad tagasi saanud Kristiina Kaasik ning ärimeeste Jaak Annuse ja Jaanus Mesaki firma OÜ Pirita Kodu. Planeeritud on ehitada kolm 10?12 boksiga ridaelamut ja 14 ühepereelamut.
Kõnealuse maatüki suurus on 8 hektarit, millest täis ehitatakse 15 protsenti. Arvestades, et ametlikult maksab maa selles piirkonnas 500 krooni ruutmeeter, on ainuüksi maatüki ametlik väärtus 40 miljonit krooni.
Elurajooni rajamise vastu seisavad samas jõekääru lähedal asuva Kalmuse tee elanikud, kes ei pea õigeks kaitsealusesse Pirita jõe ürgorgu elurajooni rajamist. Vaikimisi on jõekääru elurajooniks muutmise vastu ka Harjumaa keskkonnateenistus, pidades juhtumit ohtlikuks pretsedendiks.
Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka ütles, et selle koha kaitse-eeskirjad ei välista ehitustegevust, seega pole alust ehitust keelata. ?Samas ma olen täiesti nõus, et tegemist on ohtliku pretsedendiga, selle ala planeering võiks tegelikult olla olemata,? sõnas Pikka. ?Kuna maa on tagastatud ja kaitse-eeskirjad lubavad ehitust, on hilja juba midagi muuta.?
Pikka sõnul on tal tulnud mõnikord arutleda ka teemal, kas Tallinn üldse vajab Pirita ürgoru taolisi kaitsealasid, et äkki võiks kõik sellised maa-alad täis ehitada. ?Keskkonnateenistuse poole on ka pöördunud inimesi sooviga algatada planeeringuid selle kaitseala metsadesse,? rääkis Pikka. ?Erandid on mõnikord põhjendatud, kui keegi soovib ehitada maja näiteks vana vundamendi varemetele, kuid erandid peavad olema alati üheselt ja selgelt põhjendatud.?
Kalmuse tee 15 elanik Jaak Vaher ütles, et ümberkaudseid elanikke häirib kõige rohkem plaan ehitada piirkonda ridaelamud.
?Kui nad plaaniks veel ehitada lihtsalt ühepereelamud, aga ridaelamud ? no need oleks nagu Hiina müür siin Kloostrimetsa vastas,? sõnas Vaher. Lisaks teeb kohalikele elanikele muret see, et uus elurajoon analoogselt tänavate sulgemisega tuntuks saanud Puki teele planeeritud kinniseks, tavalisel linnaelanikul sinna enam asja pole.
Vaheri sõnul pannakse seoses uue elurajooniga kinni ka Kalmuse tee üks ots, mida elanikud on seni kasutanud liiklemiseks. ?Lisaks võivad tekkida probleemid kanalisatsiooniga, meie keldrid võivad muutuda uute elanike solgireservuaarideks,? lisas ta.
Vaher ei suuda mõista, mis mõtet on piirkonda üldse nimetada looduskaitsealaks, kui sinna ehituslubade saamine nii lihtne on. ?Sama hästi võiks siis tihedalt täis ehitada kõik linna rohelised kohad,? sõnas ta.
OÜ Pirita Kodu üks osanikke on audiitorfirma BDO Eesti omanik ja laiemalt ERA Panga pankrotihaldurina tuntud Jaak Annus. Teine Pirita Kodu osanik on Jaanus Mesak, kellega kahasse on on Annusel haljastusprojektidega tegelev OÜ Gerber. Veel kuulub Mesakule ehitustöödega tegelev OÜ Messiehitus.
Hetkel kuum
Võlad ulatuvad miljoniteni
Jaak Annus ütles, Pirita Kodu plaan on jõekääru ehitada viia maja, millest ühte koliks Annus oma perega. ?Ma ei nimetaks seda asja üldse projektiks, sest meie poolt käib jutt vaid viiest majast,? rääkis Annus. ?Ridaelamud on teiste maaomanike rida.?
Annuse sõnul on tema firma senised investeeringud Pirital seotud peamiselt maaostuga, ülejäänud nelja maja müügist saadavaid tulusid ta ei kommenteeri. ?Igal juhul loodame, et sel suvel saab juba ehitama hakata,? lisas ta.
Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja kinnitas 1999. aasta veebruaris tolleaegne keskkonnaminister Villu Reiljan. Eeskirjas oli kirjas, et Kalmuse tee piiranguvööndis ehk Pirita jõekäärus on lubatud vaid puhkeotstarbeline äri- ja sotsiaalehitus. 2000. aasta lõpul muutis aga järgmine valitsus määruse ära, lubades jõekäärus ka elamuehitust.
Pirita jõekääru on varemgi üritatud täis ehitada: kolm aastat tagasi soovis samasse kohta rajada ujumiskeskuse Tolaram Investeeringute AS, kuid loobus plaanist, sest looduskaitsjate vastuseis oli liiga tugev.
Neli aastat tagasi ehitati villade rajoon samuti Pirita ürgorgu, endise Kose-Lükati pioneerilaagri territooriumile. Ehituse käigus lammutas ehitusfirma ilma loata jõe peal asuva tammi ning ajas jões vee nii sogaseks, et sinna kudema tulnud lõhede ja meriforellide elu sattus ohtu.
Lisaks ehitati luksusvillad veepiirile lähemale kui 50 meetrit, mis on keelatud kaldakaitseseadusega.