Päevituskreemid reisile kaasa

OMX Baltic0,22%319,39
OMX Riga0,1%972,31
OMX Tallinn−0,06%2 228,28
OMX Vilnius0,43%1 512,81
S&P 500−1,09%7 659,44
DOW 30−0,34%52 002,41
Nasdaq −2,14%26 140,03
FTSE 1000,38%10 881,9
Nikkei 2251,39%65 324,29
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,89

OMX Baltic0,22%319,39
OMX Riga0,1%972,31
OMX Tallinn−0,06%2 228,28
OMX Vilnius0,43%1 512,81
S&P 500−1,09%7 659,44
DOW 30−0,34%52 002,41
Nasdaq −2,14%26 140,03
FTSE 1000,38%10 881,9
Nikkei 2251,39%65 324,29
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,89

Päikese UVK erinevad osad mõjuvad nahale erinevalt. UVA-kiired jõuavad sügavale naha sisse ja on fotoallergiliste nahareaktsioonide (nn päikeseallergia) põhjuseks. UVA-kiirgust saame enam-vähem ühtlaselt kogu päev läbi.

UVB-kiired on päikese UVK n-ö kõige põletavam osa. UVB-kiired tungivad küll vaid naha pealispinda, kuid just need kiired on päikesepõletuse, päevituse ja naha vananemise põhjustajad. Ka võivad need tekitada nahavähki. UVB-kiirgusest suurem osa (30?50) saadakse kella 11?15 vahel.

Päikesekaitsekreemid hoiavad ära päikesepõletuse ja inimene võib kaua rannas viibida, kuid need ei kaitse täielikult UVA-kiirte eest ja nii võib see päikesespektri osa ka ohtlikuks muutuda. Päikesekreemi tõhusust näitab päikesekaitsefaktor (tootele märgitud SPF). Kreemid faktoriga alla 10 on nõrgad, 10?15 keskmise tugevusega ja üle 15 tugevad kaitsekreemid. Faktori numbriline väärtus näitab, mitu korda kauem tohime kreemiga kaitstult päikese käes olla. Kui näiteks nahk talub päikest 30 minutit, ilma et tekiks ülemäärast punetust, siis kaitsekreemiga, mille SPF on 10, saab päikese käes viibida 300 minutit kartmata päikesepõletust. Selline nahk on enamikul meist.

Naha päikesetaluvus sõltub nahatüübist. Punajuukselised tedretähnilise nahaga inimesed on päikese suhtes kõige tundlikumad. Nende nahk saab alati põletada ja ei päevitu kunagi. Selline nahk vajab kõige tugevamat päikesekaitset ? tavalisel päeval võiks kasutada kreemi, mille SPF on 15, pikemat aega väljas tegutsedes, nt rannas olles, peaks kasutama kaitsekreemi, mille SPF on 25?30. Nn õrna nahaga inimeste nahk (sageli blondid) põletub kergesti ja päevitub tagasihoidlikult. Rannas olles võiks ka nendel päikesekaitsekreem olla SPFga 25?30.

Eelkirjeldatud kahe nahatüübiga inimestele on päikesekaitsekreemi kasutamine lausa kohustuslik (mitte ainult rannas, vaid igal pool ja alati, kui ollakse päikese käes). Enamik meist on aga sellise nahatüübiga, mis harva põletub, päevitub järk-järgult ja mõõdukalt. Tavaliselt piisaks sellele nahatüübile kreemist, mille SPF on 8?10, kuid rannas olles jm päikese käes tegutsedes võiks kasutada kreemi, mille SPF on 15. Tõmmunahalised lõunamaist tüüpi inimesed ja asiaadid taluvad päikest kõige paremini. Nende nahk põletub harva ja vaid vähesel määral ning päevitub alati hästi. Kauem ereda päikese käes olles peavad ka nemad oma nahka kaitsma (kreemi SPF 8?15).

Päikesekreem määritakse nahale 20 minutit kuni 2 tundi enne välja minekut. Enne peab nahalt meigi maha võtma. Ka ei ole enne päevitamist soovitatav kasutada ravikosmeetikat ega piserdada nahale lõhnavett või -õli. Need võivad põhjustada nahal allergilisi reaktsioone. Umbes 15 g kreemist piisab keskmisele inimesele, et nahka korralikult katta. Ei maksaks unustada huuli kaitsta päikesekaitselise huulepulgaga. Enamik päikesekreeme kaitseb nahka ka pärast ühe-kahekordset vees käimist, siis ei tohi end aga kuivaks hõõruda. Sagedamini vees käies või kaua vees viibides, tuulise ilmaga või higistades peaks end ka päeva jooksul veel mõned korrad üle kreemitama. Ärge jätke kunagi kreemi päikese kätte vedelema.

Päevituskreemid reisile kaasa

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised