Õppetoetused, mis võimaldaksid kehval järjel üliõpilastel alates sügisest saada riigilt tagastamatut abi, jäävad tõenäoliselt ära.
?Täna (eile - toim) suure arutelu tulemusena peaministriga leidsime, et sellises vormis ei saa õppetoetuste seadust käiku lasta,? kinnitas haridusminister Mailis Rand Postimehele.
Õppetoetuste seaduse eelnõu viimase teksti järgi saaks toetust alates tänavu sügisel sisseastunuist iga üliõpilane, kelle sissetulek jääb alla 2250 krooni kuus. Kui see jääb alla 750 krooni, saaks tudeng toetust täismääral ehk 1300 krooni. Toetust võiks taotleda ainult tudengid, kes õpivad täiskoormusega.
Kulude tasakaalustamiseks lõpetaks riik uutele õppelaenuvõtjatele intressi kompenseerimise ja alates sügisest sisseastunuile ka stipendiumi maksmise.
Õppetoetuste seadus oli alates septembrist Riigikogu kultuurikomisjonis arutlusel olnud, kuid kahe kuu eest jäi arutelu valitsuse soovil katki.
Minister Rand selgitas, et õppetoetuste seaduse võiks kiiresti ümber töötada, nii et väikese sissetulekuga tudengi toetamise asemel kasvaksid stipendiumid. Stipendiumisaamise võiks omakorda siduda tudengi tulevase tööga.
Kui õppetoetuste asemel õnnestukski välja töötada täielikum stipendiumite süsteem, siis tõenäoliselt jõustuks see mitte sügisest, vaid ehk alles 1. jaanuarist, tunnistas haridusminister.
Praegune eelnõu ei leiaks keskerakondlasest Ranna hinnangul suure tõenäosusega poliitiliste jõudude heakskiitu. ?Algusest peale oli mulle väga tugev surve, et ma õppetoetuste seaduse tagasi võtaksin,? nentis ta, ?aga ma leidsin, et tudengitele on siiski lisaraha vaja.?
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini