10.05.02, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Haigekassa püüab haiglaid lepitada

Virkko Lepassalu

Haigekassa Harju osakonna juhataja Ado Viik kutsuks suurte haiglate, nagu Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla jt juhte ümarlaua taha. Nii nagu õnnestus ümarlauas kokku leppida selle aasta ravimahud.

Kokkulepet oleks vaja mõttetute dubleerimiste vältimiseks, et haiglad superaparaatidesse investeerides üksteist pankrotti ei ajaks. ?Ravikindlustuse raha ei peaks matma pooleldi seisvasse tehnikasse,? ütles Viik. Tema väitel ei ole mõte seni soodsat pinnast leidnud.

Kümneid miljoneid maksev aparatuur vajab arste. Nii löövad haiglad vahel reatohtritele 15 000?16 000kroonist palka pakkudes neid teineteiselt üle.

See aitab süvendada mitmete haiglate, eelkõige Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) eelarvelist miinust. Kahe peale kokku küünib see 70?80 mln kroonini. Mullu investeeris kliinikum seadmetesse 2000. aastaga võrreldes enam kui topelt, 50 miljonit krooni.

Ka mitmed haiglajuhid arvavad, et aeg oleks koos laua taha istuda.

?Haiglareformi üks väljendusvorm, mida ette ei nähtud, oli tööjõuvoolavus ja teineteiselt arstide ülesostmine,? ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Peep Põdder. ?Seda põhjustab soov võita turgu, millega on põhjendatavad ka mõned liiga kiired ja läbimõtlematud investeeringud.?

Investeeringud seadmetesse kurnavadki haiglaid kõige rohkem.

PERH on loonud nefroloogiaosakonna, mille seadmed maksavad miljoneid. Samas haigete hulgas selle järele tegelik vajadus puudub. Ühispank on PERHile andnud 100 mln kroonise krediidilimiidi. 30 mln on kasutatud vanade laenude refinantseerimiseks.

PERHi juhatuse liige Jaak Tälli näeb probleeme riiklikus tervishoiukorralduses. Sotsiaalmaks lihtsalt ei kata juba aastaid arstiabi tegelikke kulutusi. Teisisõnu, haigekassa hinnakiri raviteenuste kohta ei kattu ravi tegeliku hinnaga.

Nii pidi PERH üle võtma kõikide PERHi nime alla ühinenud haiglate võlakoorma, kokku 38 mln krooni.

Samas kattis Tallinn linnas ühinevate haiglate võlakoormat kokku 50 mln krooni ulatuses.

Hetkel kuum

Eesti kaotas korraga kaks tippärimeest

Kopteriõnnetusse sattunud Eesti ettevõtjad olid teel lennupäevadele

Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid

Kapipõhjast leitud räbala maali eest sai pensionär tuhandeid eurosid

Kaks tööandjat avavad, kuidas töötukassa aitas leida õiged inimesed ja toetused

?Meie pakume, et tuleb vähendada dubleerivat teenust,? ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov, kes kuulub nii PERHi kui Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogusse. ?Raha ma kusagilt juurde tulemas ei näe. Tuleb jagada seda, mis on.?

Kantsleri väitel sätestab ministri 11. jaanuari käskkiri, millist raviteenust mingi haiglaliik võib osutada. Ülejäänu sõltub haiglate juhtkondadest, nemad peavad otsustama, kas mingi raviliik on ratsionaalne.?

Sotsiaalministeeriumi kantsler lisas, et kallihinnalise meditsiinitehnika ostmiseks antakse luba sotsiaalministeeriumi komisjoni poolt. Seal dubleerimist ei esine. Mis puudutab muid tehnilisi vahendeid, siis see on kantsleri väitel haiglajuhatuse otsustada. ?Nad ei tee ebaratsionaalseid otsuseid,? märkis kantsler.

Haigekassa püüab haiglaid lepitada

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid