• OMX Baltic0,58%308,82
  • OMX Riga−0,07%869,76
  • OMX Tallinn0,68%2 049,63
  • OMX Vilnius−0,04%1 213,1
  • S&P 5000,09%5 963,6
  • DOW 300,32%42 792,07
  • Nasdaq 0,02%19 215,46
  • FTSE 1000,17%8 699,31
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,78
  • OMX Baltic0,58%308,82
  • OMX Riga−0,07%869,76
  • OMX Tallinn0,68%2 049,63
  • OMX Vilnius−0,04%1 213,1
  • S&P 5000,09%5 963,6
  • DOW 300,32%42 792,07
  • Nasdaq 0,02%19 215,46
  • FTSE 1000,17%8 699,31
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,78
  • 13.05.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Cisco liigutas turge

Peeter Stamberg
[email protected]
Möödunud nädala keskel tegi USA aktsiaturgudel ilma maailma suurima interneti võrguseadmete tootja Cisco Systems aktsia.
Suure tõusu taga olid teisipäeva õhtul avaldatud Cisco majandustulemused. Kuna Cisco avaldas oma majandustulemused teisipäeval pärast tavakauplemispäeva lõppu, siis tõeline tõus toimus alles kolmapäeval. Kui teisipäeval tõusis Cisco aktsia järelkauplemise ajal üle 12 võrra, siis kolmapäevase kauplemispäeva käigus alles suur tõus algas ja aktsia hind hüppas kolmapäeval liigi veerandi (24,39). Nii suurt protsentuaalset tõusu ühel päeval ei olnud Cisco aktsia kunagi varem teinud.
Cisco teenis esimeses kvartalis puhaskasumit 729 mln dollarit (12,5 mld krooni), mis teeb kasumiks aktsia kohta 0,10 dollarit. Aasta varem sai ettevõte 2,7 miljardi dollari (46 mld krooni) suuruse kahjumi. Samas müügi kasv aastaga oli tagasihoidlik (+2,1).
Oodatust paremad tulemused viisid tõusule ka teiste tehnoloogiaettevõtete aktsiad, sest Ciscot vaadeldakse kui ühte olulisemat tehnoloogiasektori ettevõtet, mis peaks näitama ka seda, kuidas läheb sektoril tervikuna.
Peamiselt tehnoloogiaettevõtete aktsiaid sisaldav Nasdaqi indeks, mis oli varasema 15 kauplemispäeva jooksul langenud 13 päeval, tegi ühe päevaga tagasi enam, kui ta varasemal viiel järjestikul languspäeval oli kaotanud ? indeks hüppas kolmapäeval 7,78 ehk ligi 8 võrra. Viimase kuue aasta jooksul on Nasdaq vaid seitsmel kauplemispäeval enam tõusta suutnud ja viimati nähti suuremat tõusu eelmise aasta aprillis.
Cisco tulemused viisid tõusule ka samasse sektorisse kuuluvate konkurentide aktsiad. JDS Uniphase?i aktsia kerkis 12 võrra ja Kanada päritolu Nortel Networks 10 võrra.
Samas kirjutas The Financial Times, et Cisco näitajaid tuleks vaadata pigem kompaniile eriomaste kui tööstusele laienevatena. Majandusleht tõi välja selle, et JDS Uniphase?i käive vähenes esimeses kvartalis 71 võrra ja Norteli käive kukkus 49 võrra.
Reedeks oli JDS Uniphase?i aktsia kukkunud võrreldes kolmapäevaga 13,5 ja Norteli aktsia üle 9.
Kolmapäevane Cisco aktsia hinna tõus ei olnud jätkusuutlik ja pakkus suuremat rõõmu vaid lühiajalistele spekulantidele ? kolmapäeval tõusis aktsia vaid aprillikuu alguse hinnatasemete ligidale ja võrreldes aasta algusega on ta langenud ligi 20. Neljapäeval ja reedel olid languses nii kolmapäevane täht Cisco kui ka üldindeksid.
Möödunud nädala kahel viimasel päeval langes Cisco aktsia kokku üle 5 võrra ja veidi enamgi kukkus Nasdaqi väärtus.
Peeter Stamberg
analüütik
Maailmas on tavaks, et insaiderid peavad teatama järelevalveorganitele oma tehingutest väärtpaberitega ja kõigile asjast huvitatutele on vastavad tehingud ka kergesti kättesaadavad.
Väga hõlbus on näiteks teada saada maailma rikkaima mehe Bill Gatesi tehinguid talle kuuluvate Microsofti aktsiatega. Selleks tuleb minna näiteks finance.yahoo! internetileheküljele ja väikese otsimise järel ongi teada, et sellel aastal on ta otse või kaudselt müünud aktsiaid 14 korral.
Eesti insaiderite tehingute kohta sellist teavet kuskilt ei leia. Eesti väärtpaberituru seaduses on kirjas, kes on insaider ja milliseid tehinguid ta teha võib ja milliseid mitte. Eestis peab insaider seaduse järgi esitama finantsinspektsioonile viimase nõudmisel andmeid tehingute kohta väärtpaberitega, mida ta enda, tema abikaasa või elukaaslase, alaealiste laste või kolmanda isiku arvel tehtud on.
Praegu peab iga insaiderite tehingutest huvituv isik uurima iga päev börsiettevõtete aktsiaraamatuid, kuid ka sellest ei ole veel kasu, sest alati ei tea ju, kes on kelle elukaaslane, laps või kellele mingi tundmatu nimega firma kuulub. Infot ettevõtete juhatustesse ja nõukogudesse kuuluvate inimeste aktsiate kohta leiab ka ettevõtete aastaraamatutest, kuid sealt ei saa teada, palju kuulub aktsiaid nende lähikondsetele.
Oleks loomulik, et insaideritel ja nendega seotud isikutel lasuks kohustus avaldada infot väärtpaberitehingute kohta (vähemalt nende väärtpaberitega, mille kohta tal on võimalik saada siseinfot). Lisaks sellele, et insaiderid peaksid esitama oma tehingud finantsinspektsioonile, peaksid tehingud olema kättesaadavad ka avalikkusele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele