Tulumaksuseadus läheb rahvahääletusele?

Viimasel nädalal on lehelugejaid rõõmustatud mitmete füüsilise isiku tulumaksu vähendamise ettepanekutega. Reformierakond pakub maksumääraks 20. Alternatiivina pakutakse tulumaksuvaba miinimumi tõstmist praeguse 1000 krooni asemel kas 1400, 1850 või 2000 kroonini kuus.

Valimiskampaania on alanud

See on selge märk juba alanud valimiskampaaniast. Kui tõsiselt neid ettepanekuid siiski maksab võtta? Riigikogu valimised ei ole tulumaksumäära valimised. Meie põhiseadus keelab panna rahvahääletusele maksudega seotud küsimusi.

Miks? Eks ikka selleks, et riigi rahakoti üle ei otsustataks ainult emotsioonidest lähtuvalt. Tulumaks, mida me maksame, ei ole andam võõramaistele vallutajatele, vaid see on meie panus Eesti riigi funktsioneerimisele. Kui valija ette asetada küsimus ?kui palju te soovite maksta tulumaksu??, siis oleks aus lisada sinna juurde ka hoiatus, et väiksemad maksud tähendavad ka riigi kulutuste vähendamist.

Aastal 2002 on planeeritud füüsilise isiku tulumaksu laekumine kokku 7,9 mld kr, sellest 3,5 mld riigile ja 4,4 kohalikele omavalitsustele. Kõik erakonnad, kes kavatsevad valijate hääli meelitada konkreetsete arvudega tulumaksumäära või maksuvaba tulu osas, peaks lisama ka sama konkreetsed arvutused riigile ja omavalitsustele saamata jäävate miljonite kohta. Kas väiksem tulumaks tähendab suuremat käibemaksu, riigilõivude tõstmist, tasulist haridust, lastetoetuste vähendamist, Kaitseliidu laialisaatmist, politsei erastamist, mõne ministeeriumi likvideerimist vm? Alles siis saab valija teha õige valiku.

Siinjuures ei tohi unustada kohalikke omavalitsusi. Juba praeguse tulumaksu jaotusskeemi juures peab absoluutne enamus omavalitsusi saama täiendavat raha riigieelarvest, olles seega mingis mõttes sotsiaalabi saaja ja abipaluja rollis. Tulumaksulaekumiste vähendamisel muutub ?väiksema venna? olukord veelgi halvemaks. Loota, et mingi maagiline haldusreform suudaks omavalitsused paugupealt rikkaks teha, on ülimalt naiivne. Kui vaadelda esitatud ettepanekuid maksunduslikust aspektist, siis tulumaksukoormuse vähendamine on iseenesest tervitatav. Tuleb tunnistada, et töötaja palgatuluga seotud otseste maksude kogusumma on ka Euroopa kontekstis hirmuäratavalt suur.

Arvestades 1000kroonist maksuvaba tulu, oleks 5000kroonise brutopalga puhul tööandja maksud kokku 1675 kr (sotsiaalmaks 1650 kr, töötuskindlustus 25 kr), töötaja taskust võetaks aga 1151 kr (tulumaks 1001 kr, kogumispensioni makse 100 kr, töötuskindlustusmakse 50 kr). Kõik maksud kokku oleksid 2826 krooni ehk 42 tööandja kogukuludest (6675 kr). Kui võrrelda maksusummasid töötaja netopalgaga (3849 kr), siis saame tulemuseks 73.

Tulumaksu vähendamine aitaks kindlasti leevendada uute sotsiaalkindlustuse liikide (töötuskindlustus, kogumispension) sissetoomisega kaasnevat maksukoormuse kasvu.

Omaette teema on aga see, kuidas tulumaksukoorma vähendamist erinevate maksumaksjate vahel jagada. On ju selge, et maksumäära vähendamine on kasulik suurema sissetulekuga maksumaksjatele, maksuvaba tulu tõus aga meeldiks eriti väiksemapalgalistele inimestele. Omalt poolt pakuks veel võimalusi. Erakond, kes soovib olla meele järgi paljulapselistele peredele, võiks lubada hoopiski täiendava maksuvaba tulu (vt tulumaksuseaduse § 231) suurendamist. Erakond, kes loodab pensionäride häältele, võiks aga hoopiski lubada tulumaksu tõstmist ja selle arvelt pensionide suurendamist.

Maksuvabastused üle vaadata

Kui tõesti läheb pärast valimisi tulumaksuseaduse muutmiseks, siis tasuks tähelepanelikult üle vaadata ka mitmed maksuvabastused ja mahaarvamised. Nt 2000. a tuludeklaratsioonides arvasid inimesed maha koolituskulusid, eluasemelaenu intresse, annetusi ja pensionifondidesse tehtud sissemakseid kokku 960 mln kr eest. See tähendab, et sedasorti väljaminekuid on riik ja omavalitsused toetanud maksuraha arvelt 250 miljoni krooniga.

Inimene, kes saab 5000 kr kuus palka ja kulutab sellest poole koolituskuludele ja eluasemelaenu intressidele, maksab tulumaksu 4680 kr aastas, st tema tegelik tulumaksumäär on 7,8. Sama suure palgaga inimene, kes kulutab sama summa üürile ja lastetoidule, maksab tulumaksu aastas 12 480 kr ehk 20,8. Ka siit võivad poliitikud leida palju huvitavat mõtlemisainet.

Valimisteni on siiski peaaegu aasta aega. Kui kõik erakonnad pühendaksid selle aja tulumaksuseaduse uurimisele, siis leiaks kindlasti igaüks sobiva muudatusettepaneku. Nii võiksimegi järgmistel Riigikogu valimistel kanda hääletussedelitele kandidaadi numbri asemele hoopis tulumaksuseaduse paragrahvi numbri, mida valija sooviks muuta.