Dvigatelist saab tööstuspark

Dvigateli peadirektori Ants Pilvingu sõnul tahavad juba praegused rentnikud, keda on Dvigateli territooriumil kokku 160, laienemiseks juurde saada 20 000 ruutmeetrit pinda. Lisaks käivad läbirääkimised mitme potentsiaalse uue rentnikuga nii kodu- kui välismaal. ?Näiteks soovib üks Norra firma juba tänavu siia tuua oma metallitööstuse,? tõi ta näite.

Tööstuspargi rajamine kestab arenduskava järgi aastani 2005?2006, kuid üksikud projektid saavad valmis varem. Praegu käib detailplaneeringu koostamine, mis loodetakse kinnitada sügisel, seejärel peaks selguma ka rahastamise skeem ja allikad.

Pilvingu sõnul korrastatakse kogu territoorium, mis avatakse ning ehitatakse teed lennujaamani ja kõrvale tuleva kaubanduskeskuseni välja. Osa maju läheb lammutamisele, kuid sajandivahetuse paekivihooned on Soome arhitektide soovitusel kavas säilitada ja renoveerida. Tööstuse kõrval leiavad loodavas tööstuspargis koha ka transiidi- ja logistikaettevõtted, kuid mõeldud on ka linna sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele, rääkis Pilving. Kokku tuleb Dvigateli territooriumile 20 000 ruutmeetrit tootmis- ja büroopinda ning lisandub sadu uusi töökohti.

Merko Ehituse peadirektor Tõnu Toomik ütles, et Merko korraldada on teatud protsessid, mille peale on sõlmitud arendusleping. ?Nõustame, aitame, ehitame ja leiame kliente,? selgitas ta. Toomiku sõnul jääb loodavas tööstuspargis keskne koht metallitööstusele, kuid sinna on kavas ehitada ka näiteks õppehooneid ja konverentsikeskusi.

Projekti esialgseks maksumuseks on arvutatud 1,5 miljardit krooni, millest omanikud peaks välja käima neljandiku või kolmandiku. Toomiku sõnul on seejuures takistuseks omanike erinevad huvid. Ühe variandina on arutusel olnud osaluste müük, nii et tekiks tuumikinvestor. Praegu on kõige rohkem aktsiaid, pisut üle 30 protsendi Mainori käes ja Mainor oma osast loobuda ei kavatse, teatas firma president Ülo Pärnits. Osalus Dvigatelis on veel ka Pärnitsate perefirmal Kristosten, mida juhib Ülo Pärnitsa poeg Guido. Ühe versiooni järgi omandab tulevane tuumikinvestor 59 protsenti Dvigatelist, ostes kokku äriühingutele Logit Eesti (omanikud viis Saksa firmat), Dvital (Dvigateli töötajad) ja Emet aktsiad. Kinnitamata andmetel on ettevõttes osaluse omandamisest huvitatud ka Merko Ehitus. Toomik ütles, et ei kinnita seda ega lükka ka ümber. ?Väga kiirele omanikevahetusele ma ei looda,? lausus ta.

Omanikeringi liigse killustatuse üle kurtis ka Ants Pilving. Ta ütles, et kapitali kaasamiseks on arutusel mitu varianti, kuid ühtki neist pole veel välja valitud. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks ettevõtte erastamise ajast pärit 8,6 miljoni krooni suurune maksuvõlg, mis tänaseks juba 27,4 miljoni krooni eest viiviseid kogunud. ?Kõik need küsimused tuleb lahendada kompleksselt,? sõnas Pilving.

Dvigateli tööstusküla projekti võimalik rahastamise korraldaja võib olla Cresco Investeeringutest eraldunud investeerimispank Alta Capital, mida veavad kolm meest: Estonian Airi endine asepresident Toomas Leis ning varem Crescos töötanud Andres Rätsep ja Indrek Rohumaa. Leis ei eitanud Alta Capitali osalemist kõnealuses projektis, kuid ütles, et sellest on veel vara rääkida. ?Meil on töös palju projekte ja ma ei tõstaks neist ühte esile,? lausus ta.