USA tegi lõpu kuueaastasele püüdlusele rakendada turumajandust põllumajanduse vallas ja vähendada selle sõltuvust toetustest. Tulemused polnud hõisata. Asjatundjate andmeil alanes selle ajaga farmerite keskmine sissetulek üle poole. Põllumajandustoodete eksport vähenes kuue aastaga 12, import aga kasvas 30. Eksporti mõjutasid tugev dollar, kõrged tollitariifid teistel turgudel ning ELi suured toetused.
Sügisel lähenevad Kongressi valimised ja kongresmenid muutusid oma tulevikule mõeldes heldeks ? võtsid vastu seaduse, mis peaaegu kahekordistab senised subsiidiumid. See on kujukas näide sellest, miks valimisaastal ei tohiks põllumajandusseadust teha, ütles väliskaubanduskoja president Bill Reinch, kindel vabakaubanduse toetaja. 1996. aasta liberaalse seaduse vastuvõtmise taga olid vabariiklased, kellest paljud olid ka nüüd uue seaduse vastu. Vabariiklasest president Bush ei julge aga seadusele vetot panna, kartes, et vabariiklased võivad seetõttu kaotada valimistel senatis enamuse.
Tegelikult on USA põllumajandustoetused ka pärast tõstmist üksjagu väiksemad kui ELi ja Jaapani omad ning jäävad ka WTO kehtestatud maksimumi piiresse. Lisaks jätab seadus põllumajandusministrile õiguse toetusi kärpida, kui need peaksid ületama WTO norme. Iseasi muidugi, kas see osutub poliitiliselt võimalikuks.
Suured põllumajandustootjad Austraalia, Kanada, Euroopa Liit jt nimetavad USA käitumist silmakirjalikuks, kuna tal on nüüd väga raske täita oma lubadust ja võidelda WTO käimasolevas läbirääkimisvoorus maailma põllumajandusturu edasise avamise eest.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Franz Fischler ütles USA uue seaduse kommentaariks, et see seab ohtu WTOs hiljuti antud maailmakaubanduse edasise vabastamise lubadused ning Washingtoni usaldusväärsuse. ?Me ei saa ju läbirääkimiste aluseks võtta põhimõtet: toimi minu sõnade, mitte minu tegude järgi,? ütles Fischler.