PM: Riigitoetus ei korva taas põllumeeste vajadusi

Põllumajandusministeeriumi järgmiseks aastaks välja pakutud ligi pool miljardit krooni otsetoetusi on kordades väiksem põllumeeste taotletavast.

Kokku pakub riik tulevaks aastaks põllumajandustoetusi 722,6 miljonit krooni, millest ligi viiendik on SAPARDi programmi riigipoolne kaasfinantseering, kirjutab Postimees. Tulutoetusi, mis peaksid korvama põllumehele kauba müügist saamata jäänud tulu, makstakse aga 265,6 miljonit.

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi sõnul on küll selge, et riigi praegune pakkumine ei rahulda tootjate soove. Ministri kinnitusel tuleb leppida olukorraga ning riigi tegelike võimaluste ja vahenditega.

?Kui palju põllumehed praegu täiendavat raha vajaksid, on raske öelda,? lausus ta. ?Kohtumisel ei jõutud kokkuleppele selles, kui palju jääb tootjatel tulu saamata, sest kokkuostuhinnad ei vasta tõepoolest tegelikele kulutustele.?

Ministeeriumi arvestuste kohaselt peaks tuleva aasta tulupuudujääk olema 736,3 miljonit krooni, mis tekib just turuhinna ja toodangu omahinna vahest.

Läbirääkimistel tootjate delegatsiooni juhtinud Aavo Mölderi sõnul peaks tegelik puudujääk olema siiski ligi kaks korda suurem, küündides poolteise miljardi kroonini.

?Olukorras, kus paljud kokkuostuhinnad on langenud, ei saa tulupuudujääk olla eelmise aasta omast väiksem. Seetõttu selles ka kokkuleppele ei jõutud, sest tootjad tahavad täpse puudujäägi ise välja arvutada,? rääkis Mölder.

Seetõttu ei julge Mölder ennustada, kas toetuste suurus võib järgmiste kohtumiste käigus kasvada või mitte. ?Selge on see, et praegu pakutavatest summadest on põllumehele vähe ning kui tulupuudujääk on seni arvutatust suurem, siis peaks ka toetused suurenema,? lausus Mölder.

Hetkel kuum