Quo vadis, ETK?

Kogu süsteemist rääkides tulebki eristada keskühistut, kes kontrollib ETK Hulgit ning Tallinnas asuvaid Konsumeid ja Maksimarketeid, ja siis ühistuid. Ühistud on erineva tugevusega, tugevamate hulgas võiks teiste seas nimetada Saaremaa, Hiiumaa, Tartu, Järva, Harju TÜd. Üllatav oli Saaremaa TÜ hiljutine ?jõudemonstratsioon?, kui avati kauplus Pärnus. Teisisõnu ? ühistu asus äriühingu tegevusmaile.

Ühistute nõrkus või tugevus tuleneb paljuski nende tegutsemispiirkonnast, lisandub ajalooline taust ehk millisel positsioonil on ühistu olnud suhetes keskühistuga. Mõju määra indikaatoriks on väljapoole Tallinna rajatud Konsumid ja Maksimarketid.

Keskus taotles ühistute lojaalsust, makstes neile ETK Hulgist tehtud ostude eest suurt boonust. Viimast ei saanud Konsum ja Maksimarket, mis tähendas nende raha arvel keskühistu-poolset kohalike ühistute doteerimist.

Kuna omanikepoolne kontroll sisuliselt puudub, siis on ühistujuhtidel talitamiseks vabad käed. Siit pole kaugel kohaliku ?vürsti? staatus, mis lubab vilistada ühtsele poeketi-poliitikale, mida keskus üritab ajada, ning oma naist pearaamatupidajana tööle võtta. Eeldada võib, et kui ETK üldkoosolek tegutseb kui 27 vürstist koosnev parlament, siis ei kuku rahaliselt mõõdetavad otsused kogu süsteemi arvestades kõige efektiivsemad välja.

ETK süsteemi vaadates tekkis vahepeal küsimus, mis asi see täpselt on, kas tööstus- või kaubandusorganisatsioon? Viimase kümnendi jooksul on keskühistu müünud endise ETKVLi kinnisvara ja tootmisettevõtteid, vara müügi arvel on toetatud kaubandust ja rahastatud boonuste maksmist. 90ndate algupoolel tasakaalustas ETK tööstuse kasum kaubandusest saadavat miinust.

Segaseks on jäänud ka ETK koostööpõhimõtted Soome tarbijateühistu keskliiduga SOK Prisma keti arendamisel. Miks sai Rocca al Mare Maksimarketist Prisma ja kellel on seal otsustusõigus, miks pole teisi Maksimarketeid Prismale müüdud? ETK ja SOK algusaegade ühistegevus ei tundu enam nii entusiastlik olevat ning eestlased ei saa Prismale ka hindu dikteerida. Soomlastega tehtava koostöö korral on küsitav kodumaise ühistusüsteemi imago.

Esimese Maksimarketi avamine 1994. aastal oli geniaalne idee. Eestis teist sellist tüüpi poodi ei olnud ning selle ja ka mõne teise kontseptsiooni õigeaegse edasiarendamise korral oleks ETK-l olnud 5-6 aastat tagasi väga hea võimalus võtta kogu Eesti kaubandus enda kätte. Miinuseks sai seega tsentraliseeritud keti arendamise tahte, keskse brändipoliitika ning keskse infosüsteemi puudumine.

Vastupidise näitena saaks tuua muudatustele alti Leedu kaubandushiiglase Vilniaus Prekyba (VP) tähelennu. VP võttis kasutusele erinevate tarbijate ootustele vastavad segmendid ? Maxima, Medima ja Minima. Ehk siis ETK paralleeli puhul oleks näiteks Maximaks Maksimarket, Medimaks Konsum ja Minimaks A ja O või mõni väike tarbijaühistu pood. Niimoodi järjekindlalt tegutsedes haaras VP raskustes erakauplusi alguses oma tarnesüsteemi, hiljem nende silte vahetades jõudis kindla hinnatasemega suur kett tarbija kodu lähedale. Eesti puhul ei saa vaadates kasvõi ETK Edu ketti mingist keti-ideoloogiast rääkida, kui mõnes piirkonnas monopoolses seisundis Edu küsib sellist hinda, nagu tahab.