• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,37
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,37
  • 17.05.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bensiin segamiskatlasse

Bensiinide jaemüügiturul 70protsendilist osa omava bensiini 95 kvaliteedi languse ohtu näevad uuest aastast nii mitme suure jaemüüja juhid kui ka tarbijakaitse. Kuna seni petuskeemide objektiks olnud ja kuni kahel kolmandikul proovivõtmistest ebakvaliteetseks osutunud diislikütus peab uuest aastast vastama euronormidele, võib just bensiin 95st saada järgmine probleemkütus. Nn eurobensiine tootmise lubamine aktsiisiladudes ei ohusta, sest sellele nõutava kvaliteedi saavutamine on nn põlve otsas segades raske.
Neste Eesti hulgimüügijuhi Rain Talmari sõnul võib tavabensiini kvaliteet langeda, sest aktsiisilaos segatud autokütus pole stabiilne ja võib tagasi kihistuda. ?Seetõttu ei näe ma mingit mõtet, miks tavalise bensiini 95 müümist Eestis jätkata,? sõnas ta.
Ka Eesti Statoili turundusjuhi Hede Kerstin Luige väitel ei pruugi ebaprofessionaalselt komponeeritud kütuse kvaliteet püsida. ?Kütuse segamist ei peaks Eestis üldse lubama,? ütles ta. ?See on võimalik vaid rafineerimistehastes.?
Praegu ohtu sattuda võiva bensiini 95 kvaliteet on viimastel aastatel pidevalt paranenud, mida näitavad tarbijakaitse ja energiaturu inspektsiooni kontrollreidide tulemused. ?Vaid üks tänavu võetud bensiini 80 proov haises autos nii, et juhtimisega tekkis raskusi,? ütles tarbijakaitseameti kütusega tegelev peaspetsialist Andres-Ivar Kadaja.
Majandusministri nõunik Heido Vitsur, kes on üheks nn odava kütuse säilimise eestvõitlejaks, kütuste segamise ja tavaliste autobensiinide üheaegses lubamises ohtu ei näinud. ?Kui kütust tohib segada vaid kindlates kohtades ja tingimustel ning kvaliteedinäitajad on selged ja nende täitmist jälgitakse, siis milles probleem,? ütles ta. ?Täna näiteks võib ju igaüks mingis tünnis midagi segada.?
Sarnast seisukohta jagas ka Lukoil Eesti kommertsdirektor Valeri Makarov, kelle sõnul võimaldavad aktsiisilaod vajadusel kütuste kvaliteediomadusi muuta. ?Tihti on vaja vaid üht näitajat natuke parandada, et kütus siinsetele nõuetele vastaks,? rääkis ta. ?Praegu peame veidi ebakvaliteetse diislikütuse kerge kütteõlina deklareerima ja seda edasi müües ise endale ebaausaid konkurente tekitama.?
Makarovi sõnul on Eesti kütuseturul olukord, kus ostjad ei huvitu ametlikult diislikütusena maale toodud produkti ostmisest, sest kerge kütteõlina sisse veetud diislikütuse liiter on näiteks 40 senti odavam.
Kütuse analüüsimisega tegeleva SGS Eesti turundusjuht Heli Väinoja ei näinud samuti midagi halba, kui loas ladustada koos ühte liiki vedelkütuseid ja kasutada sealjuures väikestes kogustes manuseid mingi kvaliteedinäitaja parandamiseks. Küll peaks tema sõnul vahet tegema omaduste parandamisel ja tootmisel. ?Samas arvan, et nahaalseid kütusesolkijaid ei sega tolli- ega aktsiisilaod. Nemad toimetavad omasoodu kuskil nurga taga,? ütles Väinoja.
Tolliameti aktsiisitalituse juhataja Ingrid Aruse sõnul seab aga aktsiisiladude seadustamine kütuse nn nurga taga segamise väljapoole seadust. ?Aktsiisialust kaupa saab tõenäoliselt 1. jaanuarist 2003 kehtima hakkava seaduse alusel toota ainult aktsiisilaos,? ütles ta. ?Kõik see, mis tehakse väljaspool, on seadusevastane.?
Täna kehtivad Eesti seadused kütuse kvaliteedinäitajate parandamist ei luba, küll võib kütusele lisada nn erikütuse valmistamiseks mõeldud lisandeid. Tolliladudes tohib kütusele lisada vaid erimärgistamiseks mõeldud markereid ja värve.
Praegu pole siiski kindel veel ei nn odavate bensiinide turulejäämine ega aktsiisiladudes kütuse segamise lubamine. Bensiinide oktaanarvuga 80, 92 ja 95 jäämise üle vaidlevad majandus- ja keskkonnaministeerium, otsuse teeb tõenäoliselt valitsus. Aktsiisiladudes kütuse tootmist käsitleva seaduse eelnõu on veel kooskõlastamisel, seega võib selle rakendumise tähtaeg 1. jaanuar 2003 ka muutuda.
Kuid juba on ka aktsiisilao pidamisest huvitatud firmasid. Nii loodab Harjumaal Riisiperes tegutseva OÜ AP Terminal omanik Artur Pukhov, et tema firmal õnnestub uuest aastast hakata tööle nii tolli- kui aktsiisilaona. ?Siis on meil rohkem võimalusi mittekvaliteetse kütuse omaduste parandamiseks,? rääkis ta. ?Praegu on mitmetel partiidel probleeme määrimisomaduste ja leekpunktiga ja kui selline kütus minu juures hoiustatakse, pean mina ka trahvi maksma.?
Neste Eesti hulgimüügijuhi Rain Talmari sõnul pole firma aktsiisilao pidamise õiguste taotlemise suhtes veel otsust teinud. ?Otsuse teeme oodatavat majanduslikku võitu arvestades,? ütles ta.
Kütuste ladustamisega tegeleva OÜ Latranto tegevjuht Priit Tamm aga näeb aktsiisiladudel mõtet vaid siis, kui Eestis müüakse edasi ka nn tavabensiini. ?Vaid eurokütuste lubamise korral pole aktsiisiladudel erilist mõtet,? lausus ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele