Kombinaator kombinaatori vastu

Ärimeeste vaenu põhjustasid ASi Balti Pressvormid kallid metallitöötlemisseadmed. Pärnits müüs need kümnete miljonite kroonide eest eelmise aasta septembris Balti Laevaremonditehasele. Sakslane, tema äripartner, jäi tulust ilma.

Sakslane Delp nimetab Pärnitsa käitumist tunneldamiseks. Eesti majanduspolitseinikud pole sellisest majanduskuriteo liigist midagi kuulnud. Sakslase tõlgenduses tähendab see kõigepealt ettevõte aktsiate kontrollpaki müümist ühele firmale ja seejärel ettevõtte vara müümist kellelegi teisele. Nii muutub müüdud aktsiapakk väärtusetuks.

Enne kui kallid tööpingid mullu sügisel Pärnitsa poolt Balti Laevaremonditehasele müüdi, oligi sakslase firma Dewa Industries Evertretung ostnud miljoni krooni eest Balti Pressvormide kontrollaktsiapaki. Ettevõte tegeles metalli stantsimisega. Ühel päeval aastal 2000 leidis sakslane end varatust ettevõttest. Seadmed olid kapitali sissemaksuna üle viidud riiulifirmale Baltic General Moulds. Seda juhtis mõned aastad üle kahekümnene noormees Ivanov.

Balti Pressvormid läks seejärel pankrotti. Ivanov, kelle taga peitus Pärnits, teenis seadmete müügist kümneid miljoneid kroone. Täpset numbrit ei soovi ostja ehk Balti Laevaremonditehas avalikustada. Praegu käib Delp Pärnitsaga kohut.

Balti Pressvormide kunagine juhatuse liige Vladimir Frishman mäletab Heinz Delpi kui väga usutavalt mõjunud ärimeest. Ta lubas 1998. a Balti Pressvormidele suurt turgu ja hiilgavat tulevikku. ?Ta pidi kindlustama tellimused, odavad laenud,? rääkis Frishman. ?Tema lubadustele olid rajatud kõik tootmisplaanid.?

Delp rääkis Pärnitsalt hinnalise ettevõtte aktsiate kontrollpaki välja sümboolse summa, ühe miljoni krooni eest.

Miks nii odavalt? ?Eks turg maksa ka midagi,? kehitas Frishman õlgu. ?Mainoril olid rasked ajad. Ta oli mees õigel ajal õiges kohas.?

Mainori kunagise esindaja ettevõttes Andus Kaldalu väitel investeeris Mainor ettevõttesse 7 miljonit krooni. Kuna ettevõttel olid turuga probleemid, otsustati kaasata strateegiline investor. Delpiga sõlmitigi aktsionäride leping.

Seal kohustus sakslase firma Dewa tagama Balti Pressvormidele 2000. aastaks 375 000 kroonise kasumi ja 2002. aastaks juba 570 000 kroonise kasumi.

Tegelikkuses ei suutnud saksa pool Frishmani väitel turge ega investeeringuid leida. Sakslase taga peitusid tema väitel vaid riiulifirmad. ?Eesti tööstusringkondades kutsutakse teda Väikeseks Napoleoniks,? muigas Frishman hapult. Ta peab blufiks 1999. aastal ajakirjanduses ilmunud teateid, nagu kavatsenuksid Balti Pressvormid hakata tootma detaile Volkswageni ja Audi tehastele.

Ettevõtte lõplikul kinnijooksmisel oleksid seadmed olnud raskesti turustatavad, põhjendas Kaldalu hinnaliste seadmete üleandmist ?riiulile?. Töötajad oleksid jäänud tööta ja jooksnuks laiali, kliendid nõudnuks leppetrahve jne. Olukord läks iga päevaga raskemaks. Parim pakkumine tuli Balti Laevaremonditehaselt.

Sinna läksid üle ka peaaegu kõik ettevõtte töötajad eesotsas Vladimir Frishmaniga. Täna rändab 80 protsenti toodangust Saksamaale, kus Delpki tahtis seda turustada.

Sakslasele Heinz Delpile omistatav telefon ei vastanud nädala aja jooksul.