Pikani osalusega ettevõte jahib rahamahukat geenianalüüsi

Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professori Mart Ustavi sõnul on Asper Biotech ainuke firma Eestis, kes suudaks arvestatavas mahus genotüpiseerimist teha. ?Kas pole siit loogiline järeldada, et just nemad võivad olla konkursi potentsiaalsed võitjad,? rääkis Ustav. ?Omanikud EGIst on ju need, kes otsustavad, kellele see töö teha antakse.?

Märtsi lõpus kandsid kaks rahvusvahelist riskikapitalifondi ja 17 eraisikut Eesti geenivaramu pilootprojekti käivitamiseks EGI arvele kokku 2 miljonit USA dollarit (35,8 mln krooni). Geenianalüüsi üle otsustajate ringis on seega riskikapitalifondid Baltics Small Equity Fund ja SEAF Growth Fund, kellele kokku kuulub pool Asper Biotechi aktsiatest, ja Asper Biotechi juhatuse esimees Andrus Kaldalu ning Asper Biotechi esindaja USAs Kalev Kask, kes on ühtlasi ka EGI juht.

Geenivaramu pilootprojekti käigus kogutakse 10 000 Tartumaa, Saaremaa ja Lääne-Virumaa inimeselt geeniandmed. Esialgsete plaanide kohaselt võetakse esimene doonoriveri sügisel. Pilootprojekti maksumus on umbes 45 miljonit krooni. Üleriigilise geeniprojekti maksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni, millest genotüpiseerimiseks ehk kõrgtehnoloogiliseks DNA analüüsiks kulub ligi 1,1 miljardit krooni.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja, rakubioloogia professori Toivo Maimetsa veendumuse kohaselt on Asper Biotechi omanikel Jaanus Pikanil ja Andres Metspalul ilmselt algusest peale olnud mõte, et nende firma võiks olla üks, kes on võimeline pakkuma suurt äri tõotavat geenianalüüsi. ?Kui see nii läheb, on Asper Biotechi jõukus tulevikus kindlustatud,? rääkis Maimets. ?Samas usun, et investor, kelle raha mängus on, on huvitatud odavaimast ja kõige rohkem infot andvast geenianalüüsi meetodist.?

Sihtasutuse Eesti Geenivaramu juhatuse liikme, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professori Andres Metspalu hinnangul pole Asper Biotechil sellist mastaapset tehnoloogiat, et see suudaks pakkuda teenust geenivaramule.

?Mulle meeldiks küll, kui Eesti osalusega firma suudaks seda tööd teha,? rääkis Metspalu. ?Näen aga ette, et meil on väga raske võistelda Ameerika firmadega, kes suudavad oma tehnoloogia arendusse investeerida näiteks 80 korda rohkem kui meie.?

Metspalu sõnul pole praegu teada, kui palju markereid on vaja analüüsida korraga ühe inimese DNA kohta geenianalüüsi tegemise ajal ehk kahe-kolme aasta pärast. ?Kui on ikka vaja analüüsida ühe inimese kohta 300 000 markerit ja inimesi on üks miljon, pole Asper Biotechi tehnoloogia, mis suudab korraga analüüsida 6000 markerit, praktiline,? seletas Metspalu.

Andrus Kaldalu kinnitusel on Asper Biotechil praegu maailma üks parimaid geenianalüüsi süsteeme Genorama, mis teeb keskmise tihedusega geenianalüüse. Asper Biotech on müünud maailma teadusasutustele seni kolm veidi üle miljoni krooni maksvat Genoramat. Läbirääkimised on lõpusirgel mitme süsteemi müügiks.