Valimisvõitja silmitsi Nice?i leppega

Fianna Fail kogus 41,5 häältest ja suurendas oma kohtade arvu 166kohalises parlamendis 73-lt 80-le. Erakonna esimees ja praegune peaminister Bertie Ahern pidas pärast valimisvõitu tõenäoliseks, et kaasab ka uude valitsusse senise koalitsioonipartneri, Edumeelsed Demokraadid, kes parlamendis said kuus kohta senise nelja asemel.

Võitjate hulka kuulusid veel Roheliste Partei ja Põhja-Iirimaa Iirimaaga ühendamise eest võitlev Sinn Fein, kes said parlamendis vastavalt kuus ja viis kohta. Valimiste suurim kaotaja oli juhtiv opositsioonierakond Fine Gael, kellele 23 parlamendikoha kaotamise järel jäi neid alles 31. Valimistulemustes pettunud partei esimees Michael Noonan teatas kohe oma tagasiastumisest.

Eesti jt ELi kandidaatriikide ootused Iirimaa suhtes on eelkõige seotud Nice?i leppega, mis avab võimaluse Euroopa Liidu laienemiseks ja mis Iirimaal on ainukesena ratifitseerimata. Kuid just selles vallas valitseb Iirimaal endiselt suur ebakindlus.

Eelmise aasta juunis lükkas iiri rahvas rahvahääletusel Nice?i leppe tagasi. Vastu oli 53,9 hääletamas käinutest, kusjuures osavõtt oli ainult 34. Vastuhääletanute leeri juhtisid tollal rohelised ja Sinn Fein, kes mõlemad nüüd oma esindatust parlamendis üksjagu suurendasid.

Briti majandusajakirja Economist Intelligence Uniti ökonomist Dan O?Brien kirjutas aprillis, et Nice?i leppe teistkordne tagasilükkamine Iirimaa rahvahääletusel oleks ELile tõeline vapustus, seaks ELi laienemise tõsise kahtluse alla ning vallandaks Iirimaa välissuhetes riigi 80aastase ajaloo suurima kriisi. Tema arvates tegi Fianna Fail vea, kui ta ei pannud Nice?i lepet rahvahääletusele praegustel üldvalimistel, kus partei saavutas hea tulemuse ja kus oli suur 63protsendiline osavõtt. Peaminister Aherni erakond ei julgenud seda aga teha, kartes, et kaotab seetõttu rohkesti hääli rohelistele ja Sinn Feinile.

Arvestades, et lepe tuleb ära ratifitseerida enne aasta lõppu, siis Bertie Ahernil uue referendumi korraldamiseks palju aega ei jää. Viimane arvamusküsitlus näitas, et nii leppe pooldajate kui ka vastaste leer on tasakaalus, mõlemas oli 32 küsitletutest, kusjuures pooldajate leer oli jaanuariga võrreldes kaheksa protsendi võrra kahenenud. Et rahvahääletusi pole Iirimaal kerge korraldada, näitab kas või seegi, et märtsis kukkus läbi veel teinegi hääletus, kui 50,4 vastanutest lükkas tagasi valitsuse esitatud abordiseaduse muutmise ettepanekud.

90. aastatel ligi kümneprotsendilise majanduskasvuga keldi tiigri nimetuse pälvinud Iirimaa majanduse hoog on viimasel ajal tunduvalt raugenud, kui USA tehnoloogiafirmade investeeringud Iirimaale järsult vähenesid. Samal ajal tekitab Iirimaa ekspordile probleeme euro viimase aja tugevnemine dollari ja Briti naela suhtes, sest Suurbritannia on endiselt Iirimaa tähtis kaubanduspartner.

Kui Bertie Aherni valitsus pärast eelmisi, 1997. aasta valimisi võimule tuli, iseloomustas selle poliitikat suur avaliku sektori kulude suurendamine üheaegse maksude vähendamisega. Tulemuseks oli ülekuumenemisele lähenenud hea majanduskasv, aga ka väga kõrge inflatsioon ja maksutulude tunduv alanemine. Selline majanduspoliitika pälvis kriitikat Euroopa Komisjonilt, kes sekkus ja nõudis Iirimaalt eelarve paremat tasakaalustamist ning kulude suurest kasvatamisest hoidumist.

Kõigele vaatamata on Iiri majanduskasv muu maailmaga võrreldes endiselt hea, küündides viie protsendi tasemele. Et Aherni Fianna Fail tagasi valiti, näitab ilmselt, et inimesed on tema majanduspoliitikaga rahul ning et alt läinud opositsioon ei suutnud selle mingit alternatiivi pakkuda.