• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 225−0,44%37 587,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 225−0,44%37 587,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 21.05.02, 14:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium ei nõustu Eesti Raudtee dividendimääraga

Teede- ja sideministeeriumi hinnangul ei vasta kasumi jaotamise otsus Eesti seadustele ega AS Eesti Raudtee põhikirjale ning on õigustühine.
Vastavalt AS Eesti Raudtee põhikirjale kuulub majandusaasta aruanne nende dokumentide hulka, mis nõuavad kõigi üldkoosolekul osalenud aktsionäride poolthäält.
Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, audiitori järeldusotsusest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Kuivõrd AS Eesti Raudtee üldkoosolek kinnitas 15. mail kasumi jaotamise vaatamata Eesti riigi vastuseisule, saab lugeda seda otsust ebaseaduslikuks.
Teede- ja sideministeerium taunib BRSi otsust võtta ettevõttest välja kõigi varasemate aastate kasumi mahus dividende. Seoses sooviga maksta välja suuremaid dividende võib tekkida situatsioon, kus ettevõte ei suuda teha piisavalt investeeringuid infrastruktuuri.
Otsus maksta dividende kahes osas, millest viimane on alles aasta lõpus viitab asjaolule, et ettevõttes pole vajalikul määral finantsvahendeid tagamaks lisaks dividendide maksmisele ka investeeringuid.
Liina Tõnisson: 'Eesti Raudtee omanike eesmärgiks peab tänasel päeval olema ettevõtte arendamine ning infrastruktuuri investeerimine. BRSi puhul tundub aga, et see pole esimeseks prioriteediks.'
AS Eesti Raudteel on säilinud teoreetiline võimalus ka ISPA rahade kasutamiseks infrastruktuuri arendamisel. Sellisel juhul tuleks vastavalt osalusele projekti maksumusest 66 protsenti tasuda BRSil ing 34 protsenti Eesti riigil.
Eesti riigi osast 75 protsenti tuleks ISPA tagastamatu abina. Infrastruktuuri riigiomandisse jätmise korral saanuks taotleda vähemalt 75 protsendi ulatuses kogu projekti maksumusest finantseerimist ISPA eelstruktuurifondi vahenditest.
Ministeerium saatis täna kirja AS Eesti Raudtee juhtkonnale ning Baltic Rail Service OÜle.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele