Intressid otsustavad kõik

Keskpankade baasintressid seavad kommertspankade laenuintressidele piirid, mistõttu on nad ettevõtete majandustegevuseks väga olulised. Mida madalam on intressitase, seda odavam on ettevõtete jaoks laenuraha ja muidugi vastupidi. See ongi põhjus, miks aktsiaturud ootavad pikisilmi USA või Euroopa keskpankade intressimäära kujundava nõukogu koosolekuid. Väga tihti muutub kauplemine enne keskpanga nõukogu koosolekut väga loiuks, sest investorid ei julge võtta enne tähtsa uudise teatavaks saamist olulisi investeerimisotsuseid.

Aktsiaturgusid mõjutavad kõige rohkem USA keskpanga ehk Föderaalreservi intressimäärad. Ajakirjanduses nimetatakse Föderaalreservi tihti lühendatult Fediks. Intressimäärad kehtestab (muudab või jätab muutmata) keskpanga Vabaturukomitee (Federal Open Market Committee), mis koguneb korralistele koosolekutele kaheksa korda aastas. Järgmine toimub 25.?26. juunini.

Kui aga USA või maailma majanduslik olukord muutub liiga keeruliseks, võib Fed muuta intresse erakorralistel koosolekutel. USA majanduskasvu aeglustumise, mõned kuud kestnud majanduslanguse ning 11. septembri terrorirünnaku tõttu toimus möödunud aastal tervelt kolm erakorralist intresside langetamist.

Intressid ei ole pelgalt rahapoliitikat kujundav instrument. Intressimäärade tõstmine ja langetamine on signaal majanduse käekäigu kohta. Kui intressimäärasid tõstetakse, viitab see asjaolule, et majanduses läheb hästi ja võib leiduda ülekuumenemise märke. USA keskpank jälgib ka tähelepanelikult, mida teevad aktsiaturud. Kui aktsiahinnad on keskpanga meelest liiga kiiresti tõusnud, antakse märku kas intresside tõstmisega või kommentaariga. Sama olulised kui intresside tõstmised-langetamised ise on keskpanga nõukogu liikmete sõnavõtud ja kommentaarid. USA Föderaalreservi juhi Alan Greenspani kõiki sõnavõtte jälgivad aktsiaturud väga hoolikalt ? nii seda, mida ta ütleb, kui ka seda, mida ütlemata jätab.

Euroopa Keskpank (EKP) vaatab baasintressi üle iga kahe nädala järel, tavaliselt neljapäeviti. EKP baasintressid mõjutavad aktsiaturge vähem, küll aga on need määravad pankadevahelise intressi (Euribor) kujunemisele. Euribor on ka Eesti kommertspankade pikaajaliste laenude baasintress.

Eesti Pank intressipoliitikat ei teosta. Nii pankadevahelised laenu- kui ka hoiuseintressid kujunevad vabalt. Osaliselt on krooniintressid mõjutatud euro intressidest, aga see ei pruugi tingimata nii olla.