Jäik tööjõuturg takistab Eesti ettevõtete arengut

Üheks kõrge tööpuuduse põhjuseks Eestis on kõrged töölevõtmise ja koondamise kulud, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis poolt läbiviidud uurimusest, mille autor oli Janno Järve.

Eesti probleem on see, et haridussüsteem pole suutnud käia kaasas majanduses toimuvate muutustega. Ettevõtjatel ei jää muud üle kui pärast töölevõtmist töötaja ise välja koolitada. Sellega kaasnevad suured kulud.

Teine tööpuuduse vähenemist takistav tegur on töötajate kõrged koondamiskulud. Koondamist reguleerivad seadused on Eestis rangusastmelt sarnased Euroopa Liidu omadega. Euroopa Liitu on toodud jäiga tööturu musternäidiseks ja tööturu paindumatus on üks olulisi põhjusi, miks eurotsooni majandusareng jääb alla Ühendriikidele.

?Euroopa Liidu kõige suuremaks probleemiks on tööjõuturg,? väitis aprilli lõpus Pärnu finantskonverentsil esinenud The Economisti majandustoimetaja John Peet. Eurooplased lootsid, et Euroopa majandusel õnnestub USAd tabanud majandussurutise ajal Ühendriikidest kiiremini kasvada. Tegelikult läks aga vastupidi. Kasvu aeglustumine USAs aeglustas arengut Euroopas. Peeti hinnangul tuleks Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal tööjõuturgu liberaliseerida, sest tööturu liigne reguleeritus neis riikides tekitab probleeme teistele liikmesriikidele.

Seetõttu tuleks Eestis üritada Euroopas tööturu reguleerimisel tehtud vigu vältida. Eestis moodustavad töölevõtmise ja koondamise kulud praegu ligi 25 töötaja aastasest palgakulust. Meil on tehtud ka mitu ettepanekut, mis aitaksid tööjõu käibekulusid vähendada. Näiteks erastada kutseharidussüsteem, mis loob eelduse kutsehariduse taseme tõusuks, loobuda koolituskulude maksustamisest erisoodustusmaksuga, hakata koondamistasusid maksma jupiti ja lõpetada koondamistasu maksmine, kui koondatu on leidnud uue töö.

Tööjõuturu liberaliseerimise asemel on Eesti poliitikud liikunud vastupidises suunas. Üheks näiteks on töötuskassa, mis korjab iga kuu tööandjate ja töövõtjate käest töötuskindlustusmaksu. Kogu töötuskassa süsteem soosib suurfirmasid, kus koondatavate arv on suurem. Riigikogus on eelnõu, mis muudab kohustuslikuks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse. See idee meeldib kindlustusfirmadele, sest riik suunab osa ettevõtjate tööjõukuludest kindlustusfirmadele.

Võrreldes teiste riikidega on ka tööjõu maksukoormus Eestis kõrge. Tööandja jooksvatest tööjõukuludest moodustavad maksud veidi üle 40, mis on võrdne Euroopa Liidu keskmise tasemega. OECD riikides (Jaapan, USA, Kagu-Aasia) on tööjõu maksukoormus keskmiselt ligi viis protsendipunkti madalam. Põhjus on selles, et nendes riikides põhineb sotsiaalkindlustuse süsteem suures osas tööandjate ja töövõtjate vabatahtlikel investeeringutel vastavatesse erakapitalil põhinevatesse süsteemidesse.

Majanduskasvu ergutamiseks vabastati ettevõtete investeeringud tulumaksust. Nüüd tuleb astuda samm edasi ja pöörata rohkem tähelepanu inimestele, ühele olulisele ressursile. Eestis on töötuid üle 10, ehk me kasutame oma inimressurssi väga halvasti.