Sadam tahetakse muuta sunnismaiseks

Uudis Sillamäe sadama võimalikust rahastamisest riigi vahenditega on KeRe poliitilise koosluse toimimise loomulik käik. Alguses ajab pea kindlas kõneviisis sadamainvesteering naerma, aga siis kipuvad vägisi pähe vähem naljakad mõtted. Samalaadseid absurdsusi annaks tuletada suvalisest majandusharust. Fantaseerime hulgikaubandusest.

Luues konstruktsiooni, milles Selver kuuluks riigile, saame ehitada huvitava ja õpetliku näite. Kujutletav jaemüügiettevõte toodab korralikku kasumit. Dividende laekub riigikassase igal aastal sadade miljonite kaupa. Ühel päeval tuleb ministrile pähe geniaalne mõte. Vaja oleks hoolitseda väiksema ostujõuga kodanike eest. Ja jõuavadki Selveri juhtideni ülalt lähetatud käsulauad, kusjuures vastuvaidlematus vormis. Investeerida kõrvalasuvasse Säästumarketi ketti paarsada miljonit krooni. Pole lugu, et teine on eraettevõte. Meil on ühine majandusruum, mida tuleb teadlikult arendada.

Käsk on vanem kui meie ja Selveri juhtkond paneb paarsada miljonit konkurentettevõttesse, kuigi teab, et kaotab turgu, kliente ? tekitab kahju omanikule. Kõige hullem, et riigil jääb suur osa dividende saamata. Käsutäitjate kogu tulevane tegevus pärsitakse, kuna nii teadlik kui ebateadlik rumal tegevus ei vabasta vastutusest.

Tundub naljakas näide, aga Sillamäe uussadama ehitamine kipub kujunema samasuguseks. Peale rendi (dividendide maksmise) tuleb hakata tegema teopäevi (Sillamäel). Pea on käes pärisorjuslik sunnismaisus.

Tiit Vähi pakkus sama projekti kaks aastat tagasi eelmisele Tallinna Sadama nõukogule. Selgus mitmeid küsitavusi. Hind ? paarisaja miljoniga ei tee Sillamäele mingit sadamat. Kavatsetava rajatise maksumuseks kujuneks vähemalt miljard-poolteist. Sillamäe tehaste enesefinantseeringutest aga juttu ei olnud.

Jutt kümnest miljonist tonnist kaubast on laest võetud. Muuga sadamat on arendatud aastakümneid. Korralikust infrastruktuurist hoolimata nõuab Muuga mahtude kasvatamine mõne miljoni tonni võrra isegi seal investeeringuid, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse. Jääolud kirderannikul on Tallinnast ja Paldiskist kehvemad. Muidugi mitte nii hullud kui Primorskis või Peterburis, aga lisakultusi nõuavad nad külma talve puhul piisavalt. Kaubavoogude senine kasv võib peatuda nii majanduslikest kui mittemajanduslikest põhjustest lähtuvalt ja siis on suur investeering mõttetu. Tuleb muuta rahandusministeeriumi eelarvepoliitikat. Paigutades riigi dividendiraha uude ettevõtlusse, muudab rahandusministeerium oma seniseid põhimõtteid.

Loomulikult kaaluti paar aastat tagasi Tallinna Sadama haarde laiendamist, kuid eeltoodust lähtuvalt ja Sillamäel ning Aseris piisava potentsiaali puudumise tõttu raha paigutamisest loobuti. Loomulikult võib Kirde-Eestisse sadamaid juurde ehitada ja nad tekivad, kui see kujuneb majanduslikult otstarbekaks. Siis tulevad ehituseks vajalik raha ning vedamist vajavad kaubavood. Riigi raha summimine regionaalpoliitiliselt toredasse projekti seda ei garanteeri.