Sadam tahetakse muuta sunnismaiseks

Tundub naljakas näide, aga Sillamäe uussadama ehitamine kipub kujunema samasuguseks. Peale rendi (dividendide maksmise) tuleb hakata tegema teopäevi (Sillamäel). Pea on käes pärisorjuslik sunnismaisus.

Tiit Vähi pakkus sama projekti kaks aastat tagasi eelmisele Tallinna Sadama nõukogule. Selgus mitmeid küsitavusi. Hind ? paarisaja miljoniga ei tee Sillamäele mingit sadamat. Kavatsetava rajatise maksumuseks kujuneks vähemalt miljard-poolteist. Sillamäe tehaste enesefinantseeringutest aga juttu ei olnud.

Jutt kümnest miljonist tonnist kaubast on laest võetud. Muuga sadamat on arendatud aastakümneid. Korralikust infrastruktuurist hoolimata nõuab Muuga mahtude kasvatamine mõne miljoni tonni võrra isegi seal investeeringuid, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse. Jääolud kirderannikul on Tallinnast ja Paldiskist kehvemad. Muidugi mitte nii hullud kui Primorskis või Peterburis, aga lisakultusi nõuavad nad külma talve puhul piisavalt. Kaubavoogude senine kasv võib peatuda nii majanduslikest kui mittemajanduslikest põhjustest lähtuvalt ja siis on suur investeering mõttetu. Tuleb muuta rahandusministeeriumi eelarvepoliitikat. Paigutades riigi dividendiraha uude ettevõtlusse, muudab rahandusministeerium oma seniseid põhimõtteid.

Loomulikult kaaluti paar aastat tagasi Tallinna Sadama haarde laiendamist, kuid eeltoodust lähtuvalt ja Sillamäel ning Aseris piisava potentsiaali puudumise tõttu raha paigutamisest loobuti. Loomulikult võib Kirde-Eestisse sadamaid juurde ehitada ja nad tekivad, kui see kujuneb majanduslikult otstarbekaks. Siis tulevad ehituseks vajalik raha ning vedamist vajavad kaubavood. Riigi raha summimine regionaalpoliitiliselt toredasse projekti seda ei garanteeri.