Tarbijakoolitus toetab müüki

Tarbijat on vaja koolitada, sest tal on piiratud teadmised ostuotsuse langetamisel, mis on tingitud ebapiisavast infost, reklaami mõjust ja/või oskamatusest alternatiivide hindamisel rakendada erinevaid hindamiskriteeriume.

Vaieldamatult on klient turumajanduslikus ühiskonnas kuningas. Seda on ettevõtted endale teadvustanud, kuid kahetsusväärselt pole enamik ettevõtteid aru saanud tarbija koolitamise vajalikkusest.

Tarbijakoolituse kasud on mõõdetavad ettevõtte, ühiskonna ja tarbija tasandil. Ettevõtte kasu tarbijakoolitusest seisneb tarbija rahulolu suurenemises ja ettevõtte käibe kasvus. Lisaks suurendab tarbijakoolitus tarbijalojaalsust ostukoha ja/või brändi suhtes. Tarbija kasud väljenduvad tarbija kriitilise mõtlemise arengus ning ostuotsuse kvaliteedi paranemises. Tarbija koolitamisest aga saab kasu kogu ühiskond, sest tänu tarbija koolitamisele suureneb rahulolevate ning teadlike tarbijate hulk.

Tarbija koolitamine vähendab ka pretensioonide arvu ettevõttes ja tarbijakaitseorganisatsioonides. Seetõttu on tarbija koolitamine ideaalis vastastikune protsess ettevõtete ja tarbijakaitseameti vahel, kuna amet üksi pole pädev tarbijaid koolitama ning tekib vajadus konkreetse tegevusala spetsialistide järele. Pretensioonide oskuslik juhtimine ettevõttes võimaldab välja selgitada oma klientide koolitusvajaduse ning koolituskohad ostuotsustusprotsessi etappides. See annab ettevõttele infot sellest, missuguse ettevalmistuse ja koolitusega töötajaid ettevõte vajab, vältides sama kompetentsiga inimeste üle- või alavärbamist. Tarbija koolitusvajaduse ja müügipersonali oskuste kokkuviimine eeldab, et ettevõttes tegeletakse regulaarselt klientide koolitusvajaduse analüüsimisega ning ollakse kursis ka oma töötajate võimete, teadmiste ja oskustega.

Tarbijate koolitamine võiks olla müügitoetuse üks osa, kuid tuleb jälgida, et see oleks erapooletu, sest ettevõttepoolse tarbijakoolituse nurjumise peapõhjuseks on ajupesu ehk oma brändi kiitmine.

Autor: Oliver Parts