Esimesed isetegutsevad niidukid ilmusid müügile kaheksa aastat tagasi ning nad töötasid päikesepatareidel. Mõned viimased aastad on müüdud ka laetavate akudega niidukeid. Iseliikuv niiduk käivitub ja seiskub neljakohalise PIN-koodi abil ja tal on peal signalisatsioon. Kui keegi üritab näiteks öösel masinat välja lülitada ja minema tassida, siis kukub see üürgama.
Need piirkonnad, kus niiduk pole teretulnud ? ääristamata lillepeenar ja kõnnitee, tuleb nõrkvoolukaabliga piirata. Samuti tuleks krundi piirid kaabliga piirata. Kui niiduk piirile läheneb, tajub masin kaablit ning keerab otsa ümber. Niidetavat muru masin kokku ei korja, vaid see jääb maha väetiseks. Niita suudab niiduk umbes 100 m² tunnis.
Iga poolteise tunni tagant tuleb niiduki akut laadida. Masinas olev arvuti saab ka ise aru, millal ta lisatoidet vajab ning niiduk läheb piki maas olevat orienteerumiskaablit laadimiskohta, kuhu ise kinnitub ja end laeb. Selline täielik iseteenindamine tähendab sisuliselt, et kevadel lastakse masin õue ja sügisel kutsutakse tuppa tagasi.
Siiski päris hooldamiseta kah läbi ei saa. Niiduk teatab võimalikest vigadest nagu arvuti. Sagedasemaks probleemiks on terade ummistumine. Lõiketerasid peakski regulaarselt puhastama. Samuti tuleks laadija puutepindu aeg-ajalt puhastada ja kuivatada.
Päris iga kodu niidukiks see imeseade muidugi ei kujune, sest piirid seab kõrge hind. Samas on töökorras niiduki hoolduskulud väiksed ? vaid aku laadimisele kuluv elekter. q