Väliskaubandus pigistas majandust

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 3,6 võrra. Majanduskasv jäi suhteliselt kesiseks, ootused olid analüütikutel tunduvalt suuremad, kasvu oodati 4?4,9 võrra.

Põhjusena, miks esimese kvartali majanduskasv jäi oodatust väiksemaks, tõid analüütikud ära eelkõige selle, et väliskeskkond ei olnud kõige soodsam.

Selleks oli ka alust ? viimastel kättesaadavatel andmetel ületas import esimeses kvartalis eksporti 4,86 mld krooni võrra.

Ka käesoleva kvartali esimesel kuul oli import kasvanud enam kui eksport ja impordi-ekspordi vahe kasvas aprillis 2,3 mld krooniseks. Samas näitas kaubavahetus taas elavnemist ja aprillis kasvas väliskaubandusaktiivsus võrreldes möödunud aastaga esimest korda. Impordi kasvust osa oli tingitud tooraine, millest uusi tooteid toota ja neid eksportida, sisseveost, ja see oli igati positiivne. Impordi kasvule andis oma osa ka sõiduvahendite sisseveo kasv.

Kuigi majanduskasv oli esimeses kvartalis veidi alla ootuste, tuli esimese kvartali kohta ka mitmeid positiivseid teateid. Keskmine brutopalk kasvas esimeses kvartalis 12,2 võrra. Enim võisid rõõmustada kinnisvaraga seotud inimesed, kelle kuupalk kerkis 35 võrra.

Väga suure tõusu tegi läbi ka ehitustegevus. Ehitusmaht kasvas esimeses kvartalis veerandi võrra.

Tööstustoodang, mis märtsis vähenes, kasvas aprillis ligi viiendiku võrra enam kui aasta tagasi.