Vahur Kraft • 12. juuni 2002 • 3 min
Jaga lugu:

ELiga liitumise mõjud

Majanduskasvu tasakaalu all mõtleme tavaliselt hinnastabiilsust. Fikseeritud kursi puhul osa sellest stabiilsusest imporditakse, ent osa tuleb ise luua. Reaalse konvergentsiga käib paratamatult kaasas nominaalne konvergents ? majanduskasvule ja elatustaseme tõusule kaasneb kas hindade järk-järguline tõus, vahetuskursi kallinemine või mõlemad. Fikseeritud kursi korral on oluline, et hinnatõus ei ületaks keskmises perspektiivis tootlikkuse kasvu. Meie analüüs näitab, et Eesti puhul võib inflatsioon olla euroalast kiirem keskeltläbi ligikaudu 2 protsendipunkti.

Majanduskasvu tasakaalu all mõtleme ka välistasakaalu ehk maksebilansi prognoositavat käitumist. Ka siin toob reaalne konvergents kaasa oma iseärasused. On selge, et hoidmaks investeeringute taset 27 SKPst, ei piisa kodumaistest säästudest, vaid kaasata tuleb kapitali ka ülejäänud maailmast.

Seega, nii nagu sisemise tasakaalu puhul on Eesti hinnatõus paratamatult natuke kiirem ülejäänud Euroopa Liidu omast, on Eesti välise tasakaalu analüüsi lähtepunktiks jooksevkonto puudujääk. Ning nagu sisemise tasakaalu puhul, on ka majanduse välise tasakaalu hindamisel põhiküsimuseks mitte jooksevkonto puudujääk kui selline, vaid see, kuidas investeeringud ja tarbimine on rahastatud.

Siin on oluline juhtida tähelepanu kahele asjaolule. Esmalt. Eesti jooksevkonto puudujääk, mis eelmisel aastal ulatus 6,5ni SKPst, on täielikult kaetud otseinvesteeringute sissevooluga, seega pikaajalise ja stabiilse kapitaliga. Loomulikult mõistame samas, et majanduse pikema perspektiivi efektiivsuse seisukohalt ei pruugi see olla optimaalne lahendus. Jätkuv integreerumine Euroopa finantsturgudesse ja Eesti majanduse kasv võivad tulevikus suurendada portfellinvesteeringute osakaalu. See protsess on osa turumajandusest, suurendab turu kontrolli Eesti ettevõtete üle ja seeläbi tõstab nende efektiivsust. Siit jõuame teise olulise tähelepanekuni.

Tugev pangandussüsteem, tasakaalus eelarve ja kapitalikonto avatus loovad piisavalt tugevad tagatised selleks, et majanduskasv ja Euroopa Liiduga ühinemine koos ei tooks endaga kaasa nn ?kuuma?, lühiajalise kapitali liigset sissevoolu. Rõhutaksin siinkohal, et spekulatsioon on normaalne osa turumajandusest ja tavaliselt ei ole spekulatiivsed kapitalivood mitte majandusraskuste põhjus, vaid halva poliitika tagajärg. Nagu ütlesin, usun, et Eesti majanduses on mitu ?kaitsemüüri?, mis võimaldavad meil tulevikus võtta rahvusvahelistelt turgudelt selle, mis meil kasulik, ja hoiduda kordamast paljude majanduste eelmise sajandi lõpu vigasid.

Euroopa Liiduga ühinemise eelsel ja järgsel perioodil on madala inflatsiooni ja kapitali stabiilse sissevoolu säilitamisel otsustav tähtsus tasakaalustatud eelarve- ja finantspoliitikal. Üldiselt eeldatakse ju, et uutesse liikmesriikidesse, sh ka Eestisse hakkab pärast ühinemist liikuma märkimisväärseid kapitalivoogusid ? nii riigieelarve kaudu kui ka erasektoris. Me teame ka Euroopa Liidu seniste kogemuste põhjal, et mitte alati ei ole netotulemus majanduse jaoks olnud positiivne.

Kapitali liiga kiire sissevool on mõnel juhul toonud kaasa investeeringute ja tööjõu paiknemise eksportivatest tööstusharudest sisemajandusele orienteeritud valdkondadesse, suhteliselt kiire hinnatõusu ja konkurentsivõime languse.

Väljavõte ettekandest ?Eesti raha ja majandus Euroopa Liiduga ühinemise lävel?

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt