Eestis väheneb kelmuste arv, kus petturid üritavad teenida kindlustusraha, väites, et nende kallis auto on varastatud.
?Võrreldes mõne aasta taguse olukorraga, on see pettuseliik ikka oluliselt vähenenud,? kinnitas Sampo Varakindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Eero Link Eesti Päevalehele. ?Pettusi, kus vargust üritatakse lavastada väga kallite, üle 500 000-krooniste autode puhul, sisuliselt ei toimugi.?
Viimase kahe aasta jooksul on politseil tulnud Tallinnas tegeleda kahe seda liiki suurpettuse lahendamisega, kuid mõlemal juhul on arvatavad kelmid pääsenud karistuseta.
Nii näiteks pidi politsei mullu suvel uurima juhtumit, kus ligi 800 000 krooni maksnud kupee-Mercedese omanik väitis, et ta auto on varastatud. Uurimise käigus selgus, et omanik oli välisriigist Eestisse toimetatud sportliku välimusega auto müünud soodsalt tuntud liisingufirmale, kes auto fiktiivselt arvele võttis. Pärast müügitehingut üritas mees aga hankida lisaraha kindlustushüvitist nõudes.
Viimane suurema kahjuga arvatav kelmus toimus Tallinnas kolm kuud tagasi. Mitme eestlasest allilmategelasega sõbrustav Jaan M. väitis politseile, et tema 560 000 krooni maksnud Mercedes Benz E280 (2000. aasta mudel) langes varaste saagiks.
Politsei versioon on, et Jaan peitis ise auto ära ja ilmus hiljem, võtmed näpus, kindlustusraha nõudma.
Kriminaalpolitsei võtab arvatava kelmuse tõsisemalt uurimise alla juhul, kui kadunuks jäänud auto väärtus läheneb 200 000 kroonile. Enamikel juhtudel jääb aga kuritegu asitõendite puudumisel lahendamata. Väidetavalt pole sellise kelmuse eest Eestis veel ühtegi inimest süüdi mõistetud.
Harva lõpeb lugu kindlustusfirma jaoks siiski positiivselt. Näiteks mullu saadi Lätist kätte ilmselt Eestis kindlustuspettuses osalenud Audi A6, mille kohta sealsel piirivalvel pole ametlikes andmetes ridagi, millal võis auto piiri ületada.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini