• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 18.06.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Notari vastutus takerdub kohtuprotsessidesse

Mai keskel saatis riigikohus Tallinna ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks rootslase Göte David Johanssoni hagi endise notari Peeter Tehveri vastu. Notar Tehver kahjustas rootslast kolme miljoni krooni ulatuses viis ja pool aastat tagasi, 20. jaanuaril 1997. Johansson ei ole raha kindlustusest tänaseni kätte saanud, ehkki juhtumist on kujunenud notari nn näpuvea sümbol.
Notar Tehveri süül kustutati hinnalise eramu pantimise märge hooneregistrist. Notaril kehtis selliste vigade vastu ametikindlustus ERGO Kindlustuse eelkäijas BICO-LEKSis. Kriminaalasjas tunnistati notar lisaks süüdi ametialases lohakuses.
Kuigi kõik näib selge olevat, takerdub raha maksmine kindlustusest rootslasele kohtuprotsesside juriidilisse võrku.
Riigikohus loetles oma otsuses, kui rootslase hagi mais uuele ringile ringkonnakohtusse saatis, rea vastuseta küsimusi. Millise süü vormi ja astmega on notari poolt kahju tekitatud? Kas kindlustusandjal on kohustus hüvitada kolmandale isikule tekkinud kahju ja millises ulatuses?
BICO-LEKS Kindlustus vaidles rootslase kahjutasunõudele vastu, väites, et kindlustushüvitise ülempiir oli vastavalt notari poliisile 2 miljonit krooni.
Kui tekitatud kahju ületab poliisi väärtust, peab notar vahe ise kinni maksma. Kui rootslane protsessi võidab, tuleb kohtutäituril notarilt leida ühe miljoni krooni eest vara, mis on üsna ebatõenäoline.
Rootslase esindaja, advokaat Veljo Viilol hindas protsessi keeruliseks. Tema väitel põhjustas protsessi venimist notarile esitatud kriminaalsüüdistus. Kui notar jäänuks ametisse, olnuks ta huvitatud ka juhtunu valutumast klaarimisest.
Järgmine, kel seisab ees ilmselt sama pikk kohtutee, on tõenäoliselt Tiesenhauseni maja õige omanik. Notar Sirje Rõõmu kavatseb kaitsepolitsei kohtu ette toimetada seoses ametialase lohakusega, sest kallis vanalinna maja löödi notari juures omanikult üle võltsitud passi kasutades. Laupäeval Eesti Päevalehes ilmunud uudis aga teatas, et tegelikult ei olnudki Tiesenhausenitel õigus seda maja tagasi saada, sest nad olid selle eest saanud 1941. aastal Eesti Vabariigilt hüvitust. Maja läheb hoopis Tallinna linnale ja aastaid kestnud kohtuvaidlus muutus osaliselt mõttetuks.
Justiitsministeeriumis valvab notarite üle notariaadi ja registrite talituse juhataja Viljar Peep. Ta rääkis, et kindlustusest raha kättesaamist kannatanu jaoks ei ole kahjuks võimalik lihtsamaks muuta. Peebu sõnul jaguneb notarite vastutus kolmeks: kriminaal-, distsiplinaar- ja varaliseks.
Varaline vastutus seisneb notari süül tekkinud kahjujuhtumites. Need võivad laheneda nii, et klient ja notar jõuavad kahju hüvitamises omavahel kokkuleppele.
?Minuni sellised juhtumid ei jõuagi,? ütles Peep. ?Notar hüvitab neil puhkudel kahju lihtsalt omast taskust.?
Varalise vastutuse järgmine vorm seisneb notarite kindlustuses.
Kui notar ise viga tunnistab, on võimalik kindlustuselt raha saada ka ilma kohtuvaidluseta. Siin tuleb aga mängu notarite omavastutus. See tähendab, et 10 000?25 000 krooni tuleb notaril ikkagi omast taskust maksta, mistõttu eelistatakse pigem protsessimist.
Uus, 2002. a veebruarist kehtiv notariaadiseadus laiendab notaritele vastutuse igasuguse süüliselt tekitatud kahju eest.
Distsiplinaarkorras saab notarit justiitsministeeriumi poolt karistada 100 000kroonise trahviga või ametist tagandamisega. Kriminaalkorras süüdimõistmisega seoses tuleb notaril samuti ametist lahkuda.
80 protsenti Eesti notaritest on kindlustatud ERGO Kindlustuse ASis. Kui palju firma aastas seoses notaritega sõlmitud lepingutega kahjukannatanutele raha maksab, nimetas firma suhtekorraldusjuht Hille Karm konfidentsiaalseks.
Tema sõnul esitatakse aastas seoses notarite vastutuskindlustusega ERGO-le keskmiselt 20?30 hüvitusnõude vahel, millest osa läheb kohtusse. ?Meil on aastaid tõhus koostöö notarite kojaga,? põhjendas Karm, kuidas on ERGO notaritele n-ö ?ihukindlustuseks? kujunenud.
Justiitsministeeriumi andmetel sooritatakse Eestis aastas 560 000 notariaaltehingut.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele