PM: Tehnikaülikooli väitel ei soosi riik prioriteetseid õppesuundasid

?Sisuliselt on see status quo tellimus,? lausus Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. Ta tõi näiteks, et kolmes prioriteetses õppesuunas, tehnikaerialadel, arvutiteadustes ning tootmises ja töötlemises tõusis riigitellimus vaid paar protsenti, kirjutab Postimees.

?Ministeerium tuli meile läbirääkimistel küll vastu,? sõnas Kübarsepp, ?aga päris rahul ei saa me olla. Kui prioriteetse eriala tellimust tõsta aastas vaid mõne koha võrra, ei juhtu ka kolme aastaga mitte midagi.?

Veel allkirjastamata riigitellimuse järgi maksaks riik 165 arvutiteaduste, 247 tehnikaalade ja 28 tootmise ja töötlemise tudengi magistriõpingute eest. Et nii palju tudengeid magistrikraadini jõuaks, saab riigi raha eest õppima hakata poolteist korda rohkem bakalaureusekraadi ihalejaid.

TTÜ nõukogu otsustas eile õhtutundideni väldanud koosolekul, et nad võtavad prioriteetsetele õppesuundadele õppima kokku 15 tudengit rohkem, kui tellib riik.

?Kui riik lisakohti ei finantseeri, jääb nende tudengite õpetamine meie oma kanda,? lubas Kübarsepp.

Haridusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Heli Aru sõnul kurdavad ülikoolide rektorid ja prorektorid alati, et õppekohti tuleb liiga vähe juurde, kuid riigi rahakott seab oma piirid.

Lõplikult saab lepingud sõlmida siis, kui president kuulutab välja eelmisel kolmapäeval Riigikogu poolt vastu võetud ülikooliseaduse muudatused. Seejärel tuleb valitsusel vastu võtta kõrgharidusstandard ning 3+2 õppekavad tuleb registreerida.