Seadus ohustab rohelist energiat

Seaduse koostajate sõnul pole alternatiivenergeetika järsk kasv tarbija huvides. Eesti Alternatiivenergeetika Arenduskoja hinnangul lähtub elektrituruseaduse eelnõu Eesti Energia ja võrguettevõtete huvidest.

Koja juhatuse liikme Priit Jagomägi sõnul ei kaasatud eelnõu koostamisele ühtki taastuvenergia tootjat.

Põhiliselt teeb taastuvenergia tootjatele muret hind. Uue seaduse sellisel kujul jõustumisel langeks ostukohustusega määratud elektri kokkuostuhind praeguselt 94,5 sendilt KWh eest 75 sendile kWh eest.

Rõuge vallas Nursis 2001. aastal vana vesiveski varemed ostnud ja neisse juba 300 000 krooni paigutanud Aimur Kruuse ütles, et peatab paisjärvele tammi rajamise. Selle kokkuostuhinnaga ei tasu tema sõnul miljoni krooni suurust hüdroelektrijaama projekti edasi arendada.

Ta taunis ka eelnõu punkti, mille järgi pole energiatootjal võimalik ise otseliine rajada ja ta peab elektrit müüma võrguettevõtja vahendusel või loal. ?Miks võrguettevõtja peaks loa andma, kui see talle kasulik ei ole?? küsis Kruuse. Varem sai elektrit müüa otse teises Eesti otsas olevale tarbijale, makstes Eesti Energiale selle eest ülekandetasu, selgitas ta. Kruuse hinnangul on seaduseelnõu Eesti Energia keskne ja põlevkivienergeetikat soosiv. Sellega tahetakse kogu alternatiivenergeetika Eesti Energia kontrolli alla saada, märkis ta.

Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jaan Tepp ei pidanud õigeks, et alternatiivse elektrienergia hind seostatakse Narva Elektrijaamade baashinnaga. See ei anna tema hinnangul mingit kindlust investeerimiseks, sest hind võib iga hetk muutuda. Tepp ütles, et on parasjagu Hamburgis tuuleenergia messil kohtunud nelja potentsiaalse investoriga, kes kõik peavad Eestis kavandatavat kokkuostuhinda liiga madalaks. Kuna ümberkaudsetes riikides on see oluliselt kõrgem, suunduvad investoreid sinna. Tepi väitel võiks Eestisse tulla investeeringuid miljardite kroonide eest, kui valitsus annaks investoritele positiivse signaali. ?Keegi ei taha põlevkivienergeetikat välja suretada, kuid ka rohelisele energiale tuleks roheline tee anda,? lausus ta. Samas loob Eesti Energia ise taastuvenergia tütarettevõtet.

Ettevõtjaid häirib uues seaduseelnõus veel riigilõivude suurenemine elektri tootmise ja müügi eest praeguselt 2500 kroonilt 12500 kroonile ja 500 000 krooni suurune aktsiakapitali nõue, mis peletab turult eemale uusi väiketootjaid.

Seaduseelnõu üks autoreid, majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel ütles, et väljakäidud meetmed tagaks taastuvenergia mõõduka suurenemise ja turule tuleks vaid efektiivsed ettevõtted. Kui ostuhind oleks 90 senti, tõuseks taastuvenergia osakaal elektribilansis tema väitel kiiresti 20 protsendini, mis tähendaks elektri kallinemist 12 sendi võrra kWh kohta.