Tööleping peab sätestama töötaja kohustused väga täpselt

TLS (töölepingu seadus) § 28 lg 1 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult kahes eksemplaris tööle asumisel. Juhul kui töölepingut tööle asumisel kirjalikult ei vormistatud, vormistatakse see TLS § 28 lg 2 kohaselt hiljem kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. TLS § 26 sätestab töölepingu kohustuslikud tingimused, milles peab töölepingus kindlasti kokku leppima:

Tehtav töö peaks olema kirjeldatud võimalikult täpselt ja põhjalikult. Soovitav on kirjeldada, mida peab töötaja tegema tööpäeva (vahetuse) alguses, missuguseid ülesandeid täitma tööajal ja kuidas lõpetama tööpäeva. Kui töötaja peab mingeid tööülesandeid täitma kindlal kellaajal või kindla ajavahemiku jooksul, peaks see olema kirjas. Palgaseaduse kohaselt tuleb töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud või mis on töölepinguga võrreldes lisatöö, suurendada põhipalka või maksta lisatasu. Seega kontrollitakse sellise töövaidluse korral alati, missugustes tööülesannetes pooled töölepingus kirjalikult kokku leppisid. Soovitav oleks töölepingus kirjeldada ka selliseid tööülesandeid, mida töötaja ei hakka täitma kohe, vaid mõne kuu pärast, kui on omandanud vastava vilumuse või oskused. Juhul kui töölepingu sõlmimisel tööülesannetes kokku ei lepitud ja tööandja soovib neid lisada nt peale katseaja lõppu, saab töölepingu muutmine toimuda ainult poolte kokkuleppel. Kuna kõiki tööülesandeid ei ole võimalik absoluutse täpsusega kirjeldada, soovitame töölepingusse lisada ka punkti, mille kohaselt töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Töövaidlustes on kirjalik tööleping selles kokku lepitud tööülesannetega oluline tõend ? katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu lõpetamisel kontrollitakse, missuguste tööülesannete täitmiseks oli katseaeg kokku lepitud. Mittevastavuse tõttu töölepingu lõpetamisel kontrollitakse, kas töötaja tõepoolest ei tulnud ebapiisava tööoskuse tõttu toime töölepingus kokku lepitud tööülesannete täitmisega jne. Umbes 90 töövaidlustest on vaidluse tulemus otseselt või kaudselt sõltuv sellest, kui põhjalikult ja täpselt on tööülesanded töölepingus kirjeldatud.

Töö keerukusastme kirjeldamisel töölepingus tuleks silmas pidada, et kui töötaja tööülesandeks on nt jooksva kuu aruannete koostamine, ei saa temalt reeglina nõuda nende aruannete põhjal aastaanalüüsi koostamist, kuna see töö on keerukam, kui töölepingus kokku lepitud. Kui töötaja peab töölepingu kohaselt valmistama detaile, ei saa temalt nõuda nende detailide monteerimist tervikuks, kuna ka see töö on töölepingus kokkulepitust keerukam jne. Asjaolu, kui keerulise töö teostamises töötaja ja tööandja kokku leppisid, omab erilist tähtsust töölepingu muutmise ja lõpetamise vaidlustes. Kui tööandja lõpetab töölepingu nt mittevastavuse tõttu, viidates ebapiisavale tööoskusele, kontrollib töövaidlusorgan eriti hoolikalt, missugustes tingimustes ja kui keeruka töö teostamises pooled tegelikult kokku leppisid. Kokkulepet ei saa tööandja tõendada ise suuliselt või tunnistajate ütlustega, ainus lubatud tõend on kirjalik tööleping.