Tiina Mõisa rahaasjad maksuameti sihikul

Majanduslike huvide deklaratsiooni järgi on Mõis laenanud firmalt Privilege Holdings ligi 20 miljonit krooni. Mõis on varem öelnud, et tegemist on USA firmaga ja Privilege Holdings on investeerimisfond. Mõis polnud nõus laenu üksikasju avalikustama. Küll tunnistas ta, et asja vastu tunneb huvi maksuamet. Privilege on registreeritud Delaware?i maksuparadiisis.

Mõis, kes lamab praegu sporditraumaga haigevoodis, ei olnud nõus ütlema, kuidas talle sealt firmast 20 miljonit krooni laenu anti. Ta ei öelnud, mis oli laenu tagatis ja kui suur oli intress. Tõenäoline asjade käik oli selline, et Mõis kandis oma tulu offshore-firmasse Privilege Holdings. Samas võttis ta selle summa ulatuses firmast laenu. Nüüd on Mõis asunud laenu tagasi maksma nn maksustatud raha eest. Tegemist on maksu ajatamisega, mida Eesti seadused ei luba.

Mõisale kuuluvate aktsiate väärtus on ligi 140 miljonit krooni. Sellega on ta Äripäeva aktsionäride TOPis 4. kohal. Seda, miks kirjeldatud skeemi vaja oli, Mõis ei soovinud kommenteerida. ?Täna ma seda ei teeks,? ütles ta tehingut kommenteerides. Ta ei soovinud öelda, miks ta seda ei teeks. ?Võtkem seda konstateeringuna,? ütles Mõis. Ta ei soovinud öelda, kas kasutas tehingu tegemisel mõne konsultandi abi. Küsimusele, miks ta ei soovi laenu asjaolusid kommenteerida, ütles ta, et ei pea vääriliseks seda teha. ?See on kolm aastat avalikkuse ees olnud majanduslike huvide deklaratsioonis,? ütles Mõis.

Mõis ütles, et ta ise pole ega pole kunagi olnud ühegi offshore-firma omanik ega volitatud isik. ?Üldse pole ma ?offshorinduse? asjatundja, aga mul on hea meel, et neid firmasid pigistatakse ja käesoleval ajal tuleb Eesti seaduste järgi sellistelt firmadelt teenuseid ostes kohe tulumaks kinni pidada,? ütles Mõis. ?Mina kavatsen oma laenu ennetähtaegselt tagasi maksta. Selleks tuleb oma aktsiaid müüa ja dividende maksta ning vahepeal kõik maksud tasuda. Kas see on maksu optimeerimine või mitte?... Rohkem ajastamise küsimus,? kirjeldas Mõis oma tehingut.

Mõis oli maksuametiga suhtlemisest rääkides kidakeelne. ?Las see olla minu ja maksuameti asi,? ütles ta. Mõis lisas, et suured numbrid ja palju tehinguid on maksuameti teravdatud tähelepanu all. ?Asjad on keerulisemad, kui paistavad,? ütles ta.

Maksukonsultant Tõnis Jakob firmast Ernst & Young Eesti AS ütles, et maksu ajatamine pole Eesti seadusega kooskõlas. Tema sõnul on maksustamisperiood üks aasta.

Jakob ütles, et maksuasju on raske kommenteerida, sest kohtupraktika hindab tehingute kompleksi kui tervikut. Seetõttu on tema sõnul raske saada hinnanguid ka maksuametist, sest tehingute kompleksi on keeruline kirjeldada.

Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik oli nõus kommenteerima vaid tehingute ajatamist, mitte konkreetset juhtumit. Kivistik ütles, et ajatamist legaalseks hinnata ei saa. ?Kõrvalehoidmise maik on juures,? ütles ta.

Mai alguses lahvatas Hansapanga juhi Indrek Neivelti maksuvarjamise afäär, mis lõppes sellega, et Neivelt maksis maksuametile tagantjärele mitu miljonit krooni tulumaksu ja hetkel uurivad tema tehinguid sisetehingute kahtluse valguses väärtpaberibörs ja finantsinspektsioon. Lisaks andis Neiveltile kuuluv firma ka Neiveltile poole miljoni kroonise laenu, mis on äriseadustikuga keelatud. Tiina Mõis ütles paar kuud tagasi, et tema Neivelti asemel maksaks raha maksuametile ära ja vaidleks siis edasi. ?Küllap Neivelt maksab ka ära, aga sellega asi ei lõpe,? lausus Mõis, soovitades Neiveltil kohtu poole pöörduda. Mõis lisas, et tema arvates ei peaks maksuamet kaevama Neivelti tehingutes. Ta ütles, et maksunduse teema on viimasel ajal tõusnud päevavalgele ja tal on kahju, et just Neivelt esimesena ette võeti. Samas ei soovinud ta täpsustada, keda võiks maksuamet Neivelt asemel raputada.