Maa müügi keeld välismaalastele on vale

Eestimaa Rahvaliit on oma esimehe Villu Reiljani eestvõttel käivitamas järjekordset allkirjade kogumise kampaaniat. Sedapuhku eesmärk keelata 10 aastaks metsa- ja põllumaa müük välismaalastele. Reiljani arvates tuleks selleks eurokõnelustel uuesti avada kapitali vaba liikumise peatükk.

Äripäev on maa müügi piirangute vastu. Sellest ei oleks kasu ei Eesti maaomanikel, põllumeestel ega Eestil tervikuna.

Üks võitja võib kogu sel aktsioonil muidugi olla ? rahvaliit lõikab allkirjakogumisega poliitilist profiiti. Rahvaliitlastest saab eestlaste maaomandi kaitsja võrdkuju. Loosungid stiilis ? eestlaste maaomandi säilimine on Eesti kui rahvusriigi alus ? peaks valijate rahvuslikku eneseuhkust korralikult kõditama. Kaugemale paraku ei mõelda.

Rahvaliit rõhub sellele et maa hind on odav ja üleminekuajaga hakkaks ta normaalsetes tingimustes kasumit tootma. St hind tõuseks. President (tollal veel kandidaat) Arnold Rüütel kirjutas ÄPs, et üleminekuaeg, annab eurotoetustest tugevnenud põllumeestele võimaluse maa välja osta. Vasturääkivus ?ühest küljest tahetakse, et maa kallineks; teisalt, et eestlastest põldurid raha koguks, et siis juba kallist maad osta.

Maamüügi piirangute kehtestamine muudab maa vähelikviidseks ja selle hind langeb. See annab algul tõesti võimaluse maad osta, neil, kes põllutootmisega tegeleda tahavad ja kel seda veel pole. Ent edasi?

Põllumaa omanikud ei saa areneda, kuna maa hind ei tõuse. Nad ei saa investeerida ja tekib surnud ring. Nii pole ime, kui mõni aeg pärast piirangute kehtestamist pank põllumehele kirja saadab ? teie laenu tagatiseks oleva maa väärtus on langenud ja on vaja lisatagatisi.

Teine variant ? ei saa üldse laenu. Põlluomanik võib küll arvutada, et tal on x hektarit maad ja keskmine põllumaa hind on y krooni ja kokku tuleb tema omandi väärtuseks z krooni. Aga kui seda maad on raske müüa, ei ole sellest mingit kasu. Pank on huvitatud, et vajadusel oleks võimalik laenutagatis kergelt ja kiiresti realiseerida. Mis veel üle jääb? Lootus eurotoetusetele a?la SAPARD. Paraku eeldab nende saamine omafinantseeringut. Maa väärtus on aga madal, laenu ei saa, kasumlikkuse asemel tarvitatakse põllumajandustootmises pigem terminit tulupuudujääk. Nii et hüvasti investeeringud! Maa jääb sööti. Tõmmates utreeritud paralleeli börsiga ? keelame 10 aastaks välismaalastel Eesti ettevõtete aktsiaid. Mis juhtub? Börsikrahh on garanteeritud.

Müügikeeld ei taga et maa variisikute kaudu välismaalastele läheb. Parem siis juba maaga legaalselt kaubelda. Pealegi ? keelata omanikul oma omandit võõrandada millal ta seda tahab ja kellele tahab, on omaniku õiguste ahistamine. Miks teha vahet, kes maad omab ja harib, eestlane või välismaalane. Maad peab saama vabalt müüa, et see annaks lisaväärtust, et tuleksid investeeringud, et majandus kasvaks, et inimesed muutuksid jõukamaks. Rahvaliidu idee töötab sellele vastu.