Riigi raha asemel tagatised läbi pankade

Mai viimasel päeval ÄPs ilmunud artiklis ?Kallid ülal pidada? jäid riiklikud sihtasutused KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pisut kõvera luubi alla. Ajakirjanduse teravdatud tähelepanu riigi sihtasutuste vastu on igati mõistetav, kui avalikkuseni jõuavad ametlikud teated, et politsei puistab Maaelu Edendamise Sihtasutust ja et lohakuse tõttu regionaallaenude haldamisel võib riik korstnasse kirjutada 24 mln.

Regionaalpoliitiliste laenude kehv haldamine ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse endiste juhtide kahtlusitekitav tegevus kahjustab vaieldamatult kõikide riiklike toetusskeemide mainet. KredExi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õlule on nüüd pandud tänamatu koorem selgitada iseenesestmõistetavat: sihtasutused on ellu kutsutud kõigi kodanike, mitte ametnike elujärje edendamiseks.

Riiklik tugisüsteem puhastub

1999. ja 2000. a viidi läbi sihtasutuste reform, mille tulemusena vähenes oluliselt riiklikke toetusi vahendavate sihtasutuste hulk. Eesti kogu ettevõtluse tugistruktuur koosneb nüüd kahest suurest sihtasutusest, need on Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

KredEx ühendas endaga kolm sihtasutust. Kui enne KredExiga ühendamist olid nende kolme halduskulud üle 9 mln kr, siis KredExi halduskulud olid möödunud aastal ligi 2 mln kr võrra väiksemad ? 7,6 mln. Samas haldas KredEx laene ja muud finantsvara mahus 291 mln ning garantiiportfelli aastalõpu mahus ca 280 mln kr. KredEx on isemajandav tagatisfond, mis pakub ettevõtjatele erinevaid riiklikke laenutagatisi. KredEx aitab maandada ettevõtjate ekspordiriske, hõlbustab kapitali kättesaadavust väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamiseks ning toetab eluaseme soetamise ja renoveerimise rahastamist pankade poolt.

EAS koondas enda alla seitse agentuuri, nende hulgas kaks regionaalset bürood. Nt EASi regionaalarengu agentuur koordineerib regionaalsete ettevõtluskeskuste tegevust, EASi ekspordi- ja tehnoloogiaagentuur tegelevad vastavalt Eesti ettevõtete ekspordi edendamise ja tehnoloogiaalase arendustöö toetamisega. Regionaalsete agentuuride eesmärk on pakkuda ettevõtjatele maakondades samu teenuseid kui Tallinnas.

KredExis ja EASis on viimasel kahel aastal tehtud tõsist tööd tegevuse läbinähtavuse ja efektiivsuse tõstmiseks. ÄP arvestas EASi ja KredExi halduskuludeks jämedalt 10. KredExi halduskulud 2001. a olid tegelikult kõigest 1,3 hallatavast portfellimahust.

Süsteem, kus otselaenude asemel pakub riiklik tugisüsteem KredEx tagatisi läbi pankade, on laenusaamise teinud kättesaadavaks paljudele väike- ja keskettevõtjatele. Tutvuste kaudu toetuste jagamises pole KredExit ega EASi asjakohane süüdistada. Riiklikud tagatised on kõigile kättesaadavad. KredExile ei tule taotlused mitte otse ettevõtjatelt, vaid pankadest. Tagatiste pakkumise või tagasilükkamise üle otsustamine toimub alati kollegiaalselt, mitte ühe isiku poolt. KredEx ise laene ei väljasta. Laenutagatised jagavad riski ettevõtja, panga ja garanteerija vahel. Ettevõtja enda vastutus laenu eest on esmane. Laenutagatised on riigi võimalus otseselt finantsturgudele sekkumata toetada alustavaid väikeettevõtteid ning viia ellu oma ekspordipoliitikat.

Muide, ka EASi osas ei pea ÄP ajakirjaniku matemaatika päris paika ? tegelikult tuleb EASi halduskulu umbes 7 kanti. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tänavune eelarve on 537,2 mln kr, millest 275 mln tuleb riigieelarvest. KredExile möödunud aastal ega tänavu riigieelarvest raha eraldatud ei ole.

Selged otsustuspõhimõtted

Arvamus, et kõikide sihtasutuste poolt raha jagamise kord on pime ja arusaamatu, on kindlasti subjektiivne. KredExi garantiide tingimused ja otsustuspõhimõtted on hõlpsasti leitavad kodulehelt ja on edastatud ka kõikidele koostööpankadele. KredExis on viidud riigi võimalikud riskid miinimumini. Nii on KredExi laenugarantii teisene ja pangad saavad selle sisse nõuda alles pärast laenutagatiste, sealhulgas käenduste realiseerimist. Seni pole Eesti riik ühtegi KredExi poolt tagatud laenu välja maksma pidanud.

Tõepoolest, ühinemisel kandis KredEx kuludesse 22,6 mln kr laenuprovisjone, sest ka meie eelkäijatel olid laenud provisjoneerimata ning bilansis üleval liiga kõrgete väärtustega. Kahe Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuse endise töötaja vastu käib KredEx kohut. Kuid erinevalt regionaallaenude haldamisest ei ole siin eiratud investeerimispiiranguid või võetud põhjendamatult kõrget haldustasu.

Seoses ELi eraldatava toetusraha võimaliku suurenemisega tuleb kindlasti tugevdada raha haldamisega tegelevaid struktuure. Tugiskeemide toimimisprintsiibid peavad olema väga selged ja avalikkusel peab olema pidev ülevaade võimalikest kohustustest. Hea, kui jõutaks järjepidevalt analüüsida nii raha jagamise mehhanisme kui ka rahastatavaid teenuseid ja toetuste mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale.